Rahvatervise teadlane: Eesti on riigi lukkupanekuga hiljaks jäänud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaitsemaskid. Autor/allikas: Pixabay

Eesti oleks pidanud juba mõni nädal tagasi riigi lukku panema, et koroonaviiruse levikut peatada, ütles rahvatervise teadlane Taavi Tillmann, seevastu mitmed teised teadlased riigi laussulgemist ei poolda.

Suurbritannia terviseameti koroonakeskuses ja Londoni Ülikoolis töötav rahvatervise teadlane Taavi Tillmann ütles Novaatorile, et lühiajalisel riigi lukkupanekul on positiivne mõju. Nimelt kehtestas Suurbritannia peaminister Boris Johnson oktoobri lõpus Inglismaal neljaks nädalaks laussulgemise.

Tillmann leiab, et Eesti on karmimate piirangute ehk riigi täieliku lukkupaneku kehtestamisega hiljaks jäänud. "Tubli kaks-kolm nädalat tagasi oleks pidanud olema aeg, kui suuremaid riiklikke piiranguid kehtestada. Tänases seisus on viimane aeg midagi ette võtta ja natuke jõulisemalt epideemiat kontrolli alla saada," lausus ta.

Tillmann ütles, et riigi lukkupanek ehk niinimetatud lockdown on vajalik, kui tekib olukord, kus epideemia on nii suur, et see hakkab ülekoormama haiglasüsteemi. "Mida varem lockdowni teed, seda soodsamad on need rahalised kahjud ja muud sotsiaalsed ebameeldivad tagajärjed, näiteks tööpuudus või vaimne tervis. Mida varem sekkuda, seda lühem ta on ja seda parem on tulemus," selgitas Tillmann.

Tillmann tõi näite, et COVID-surmade tõus on kukkunud 10–50 protsenti just nendes riikides, kus riigi sulgemist varakult juurutati.

Tillmann rääkis, et mõnes piirkonnas on ranged piirangud kehtinud sisuliselt pandeemia algusest, sest ka suvel, kui viirus vähem levis, pehmendati piiranguid ainult mõnevõrra. "Ma ütlen eestlastele, et kaalume ka sellist lühikest kahenädalast lockdowni, see ei ole tegelikult nii suur valu, võrreldes sellega, mida teised inimesed Lääne-Euroopas on kogenud, aga Eesti meediaruumis on tunda ärevust ja murelikkust, et see on väga raske ja vastuvõetamatu," selgitas ta.

Koolide sulgemine on Tillmanni sõnul teisejärguline prioriteet. "Enamik lääneriike, kes panid riigid kinni, otsustasid koole mitte sulgeda. Nende arvates see kahju laste haridusele ja lastevanemate töövõimekusele oli liiga suur, et koolide kinnipanekust oleks kasu."

Riigi lukkupanek pole võluvits

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles täna hommikul ERR-ile antud intervjuus, et kahe-kolme nädalane riigi laussulgemine ei annaks loodetud efekti.

"See ei ole mitte kellelgi õnnestunud. Ma tean, kes need tervisespetsialistid on, kes seda meil soovitavad. Nad tõid näiteks Inglismaa. Aga seal nakatumine tõusis. Kui inimesi hoida kinni ja siis lasta nad jõuluostlemisele, siis ongi loogiline, et nakatumine tõuseb," rääkis Lutsar.

Viini Meditsiiniülikooli dotsent Peter Klimek, kes analüüsis hiljuti avaldatud uuringus kevadisi koroonapiiranguid, ütles Novaatorile, et riigi lukkupaneku mõju kiputakse ülehindama, sest peamiselt võivad mõju avaldada hoopis varem kehtestatud leebemad meetmed.

Leebemad abinõud aitavad analüüsi kohaselt koroonaviiruse levikut piirata peaaegu sama hästi, kui rangemad meetmed. Näiteks on füüsilise distantsi olulisuse kommunikeerimine ja tugev soovitamine enam-vähem sama mõjuga, kui selle kohustuslikuks muutmine.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: