See on päris normaalne, et koroonaajastul on õhus pinget. Teatav annus stressi on vägagi kasulik, sest paneb meid mugavusest välja tulema ja eriolukorras tegutsema. Kui aga pinget saab liiga palju, siis ei aita see meid enam edasi, vaid paneb ebamõistlikult käituma. 

Ühelt poolt võime ise üle reageerida, usaldades oma ürgset ohukella, mis ajus häiret lööb. Nimelt evolutsiooniliselt vanade psüühikafunktsioonide jaoks on hädaolukord elu ja surma küsimus.

Tegutseda tuleb enne kui mõelda. Asi on selles, et emotsionaalse stressreaktsiooni vallandab küttev stiimul, mille vastu meie psüühika tegutsema ei hakka

Kriitilise analüüsi faasi sellised algatused enamasti ei jõuagi. Oma mõju on ka määramatusel, sest seda on inimpsüühikal eriti keeruline taluda. Just nii minnakse ka kõikvõimalike valede infokildude õnge. Mõõdutundlikust ettevaatlikkusest saab ärev kokku krabamine. Eluterve kriitikameel asendub vandenõuteooriate ja emotsionaalsete kuulujuttudega.

Aga on veel üks teist laadi nähtus. Nimelt üksikisiku täiesti asjakohane kriisikäitumine võib kollektiivselt näida ülepaisutatud reaktsioonina, mida hakatatakse inimestele ette heitma.

Konkreetsest inimesest või perekonnast lähtuvalt on igati mõistlik otsus käia harvem poes ja varuda korraga rohkem. Kui aga palju inimesi koondub korraga oma nädala toitu ja esmatarbekaupu soetama, siis tekib olukord, kus mõnda kaubaartiklit ostetakse üldplaanis ootamatult palju. Nagu näiteks WC-paberit. Seda hakatakse inimesele ette heitma, et miks te paanitsete. Tegelikult mingit paanikat ei olegi vaid inimesed käituvad täiesti normaalselt.

Kuidas äreval ajal toime tulla? Siin on viis soovitust:

• Õpi märkama oma kehalist pinget ja end vabastama. Kõige kergem on seda teha lihtsalt rahulikult sisse ja välja hingates. 
• Ole aktiivne ja liigu, eriti õues. Füüsiline aktiivsus soosib ka psüühika plastilisust ja looduskeskkond mõjub tõhusa stressimaandajana.
• Hoia lähedaste ja sõpradega sidet: helista, tunne huvi, ole toeks. Sotsiaalne ressurss on raskel ajal kõige tähtsam.
• Treeni uudishimu ja loovust. Neid läheb stressjuhtimisel hädasti vaja, sest arendavad kohanemisvõimet ja paindlikkust.  
• Märka positiivset enda sees ja ümber. Nii oled vaimselt vastupidavam. Positiivne tagasiside on elus see, mis annab jõudu ja viib edasi. Ja mida tähele paneme, see kinnistub ja kordub.

Eva-Maria Kangro on psühholoog ning muutuste juhtimise ja arengunõustaja. Kangro kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikoolis, uurides inimeste impulsiivset käitumist ja eneseregulatsioonivõimekust. Kangro on tegutsenud nii psühholoogiateadlasena kui olnud teadusliku mõtteviisi edendaja inimeste juhtimise valdkonnas.