Raport: ühismeediaga manipuleerib süstemaatiliselt vähemalt 70 riiki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige agaramalt manipuleerivad ühismeediaga kolmanda maailma riigid.
Kõige agaramalt manipuleerivad ühismeediaga kolmanda maailma riigid. Autor/allikas: nanpalmero/(CC BY 2.0)

Viimase aasta jooksul on üritanud arvutusliku propaganda meetoditega süstemaatiliselt avalikku arvamust kallutada vähemalt 70 riigi poliitilised parteid või riiklikud agentuurid, selgub Oxfordi Ülikooli teadlaste analüüsist.

Veel kahe aasta eest võis märgata süstemaatilist propagandat ainult 28 riigi veebiruumis. "Ühelt poolt suudavad ajakirjanikud ja teadlased paremini märgata, kui keegi ühismeediaga süstemaatiliselt manipuleerib. Teisalt on paljudes riikides mõistetud, et see on info kontrollimiseks kulutõhus meetod ja selleks leiutatakse üha uusi viise. Arvutuslikust propagandast on saanud digitaalse ökosüsteemi lahutamatu osa," viitas raporti kaasautor Samantha Bradshaw.

Propagandas kui nähtuses pole midagi uut. Digitaalses maailmas saab tänu ühismeediale ja suurandmetele suunata seda aga oluliselt täpsemalt, misläbi on sellel suurem mõju. Inimesi matkivad robotid suudavad soovitud sõnumeid võimendada või uputada neid vastupidiselt infomürasse. Demokraatlikumates riikides saab mõjutada nõnda inimeste meelsust või valimistulemusi. Autoritaarsemates riikides kasutatakse seda muu hulgas poliitiliste vastaste tagakiusamiseks ja põhiliste inimõiguste piiramiseks.

Bradshaw märkis, et viimastel aastatel on muutunud arvutuslik propaganda oluliselt professionaalsemaks. Üksikute trollide ja häkkerite asemel pakuvad oma teenuseid riikidele ja parteidele sageli eraettevõtted, kes kasutavad ise odava tööjõuga riikides nagu Filipiinidel asuvaid alltöövõtjaid. Kodanike ja kodanikeühendustega tegid koostööd 30 riigi valitsused. Mõnedes riikides nagu Iisraelis, Tadžikistanis, Aserbaidžaanis ja Venemaal aitasid ühismeediaga manipuleerimisele kaasa noorte- ja üliõpilasühendused.

Laienev trend

Raportist selgub, et kõige agaramalt manipuleerivad ühismeediaga kolmanda maailma riigid, kus on probleeme ka üldise meediavabadusega. Inforuumi kujundamiseks hoitakse suuremaid meeskondi alaliselt palgal näiteks Hiinas, Egiptuses, Iraanis, Iisraelis ja Saudi Araabias. Samas teevad seda poliitilised parteid või riiklikud institutsioonid ka USA-s ja Venemaal.

Täielikult pole manipulatsioonidest pääsenud isegi küpse demokraatiaga Euroopa riigid. "Seal on kübervõitlejate tegevus siiski pigem ajutine ja seostub valimistega," viitas Bradshaw. Viimase aasta jooksul võis märgata arvutuslikku propagandat näiteks Austrias, Hollandis, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Alaliselt tehakse Euroopa suurematest keeleruumidest propagandat Ukrainas ja Serbias.

Analüüsi üha suurima piiranguna toetusid Oxfordi Ülikooli teadlased 12 suure kõnelejate arvuga keeles ilmunud artiklitele. Veel 11 riigi kohta hangiti infot tõlkimise teel. Seetõttu on hinnang pigem alalhoidlik.

Valdav enamik propagandast on suunatud siseriiklikuks tarbimiseks. Bradsaw nentis aga, et üha enam üritatakse mõjutada ka mujal toimuvat. Kokku tegi seda möödunud aasta vältel seitse riiki, teiste seas Venemaa, India, Saudi Araabia ja Iraan. Uue suurema tegijana suunas eeskätt seoses Hong Kongi protestidega oma propagandaaparaadi välismaailma suunas Hiina. Selle kinnitusena sulgesid augustis väärinfot levitavaid ja Hiina riigiga seotud kontosid nii Youtube, Twitter kui ka Facebook.

Ravi või sümptomid

Kuigi valeinfo ja robotkontode leviku vastu võitlevad kõik suuremad ühismeediahiiud, sarnaneb see suuresti võidurelvastumisega. Ühe peamise suunana on kasvanud Bradshaw sõnul videote, meemide ja muu sarnase pildimaterjali kasutamise populaarsus. Kasu on mitmekordne. Taolise sisu levikule aitavad kaasa keskkondade enda algoritmid. Automaatselt nende sisu või tähenduse analüüsimine on samas oluliselt raskem, kui tekstipõhise propaganda tuvastamine.

Teise olulise suunana kasvab Facebooki kõrval teiste uue põlvkonna sõnumirakenduste populaarsus. Värske Oxfordi raportiga otseselt mitte seotud, kuid valeinfo levikut WhatsAppis uurinud Brasiilias asuva Minas Gerais riikliku ülikooli arvutiteaduse dotsent Fabricio Benevenuto märkis, et see on selle levitamiseks ideaalne keskkond. "Sealsed poliitilistel teemadel arutlevad vestlusrühmad on erakordselt ühendatud. Nende liikmed levitavad tihti ükskõik mida, kui see vaid nende meeliskandidaati aitab," laiendas Benevenuto.

Näiteks üritas Brasiilia haridusminister Abraham Weintraub õigustada aasta alguses ülikoolide rahastuse 30 protsendi võrra vähendamist väitega, et need on liiderlikud ja üliõpilaslinnakutes käivad ringi alasti inimesed. Kuigi väide lükati ajakirjanduses kiiresti ümber, kasvas vanade ja kontekstist välja rebitud alasti tudengipiltide levik WhatsAppis ligi kümme korda. Paradoksaalselt oli WhatsAppi eesmärk selle loomisel krüpteerimise abil privaatsuse kasvatamine.

Bradshaw nentis, et ühismeedias levivad valeuudised ja täppisreklaamid on vaid laiema probleemi veepealne osa. "Kuigi Facebook on muutunud läbipaistvamaks, pole keskkonnas väärinfo levikut soodustavad algoritmid eriliselt muutunud. Teistsuguse ärimudelita on raske näha seda ka tulevikus," viitas teadur.

Loe raportit täies mahus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: