"See on kindlasti midagi sellist, mille pärast peaksime kõik muret tundma. Informatsioon on demokraatia ja demokraatilise debati võti. Libauudised võivad viia valijaid eksiteele ja mõjutada hääletustulemusi," rõhutas Oxfordi ülikoolis arvutusliku propaganda uurimisele keskenduv Clementine Desigaud.

Desigaud' ja ta kolleegide analüüsi kohaselt moodustasid libauudistele viitavad lingid Prantsuse presidendivalimiste eel Twitteris kõigist valimistega seotud linkidega säutsudest vaid neli protsenti. Seevastu USA valimiste eelõhtul jagati libauudiseid vähemalt Michigani osariigis sama agaralt kui traditsiooniliste meediaväljaannete sisu. Seejuures muutub üha tõenäolisemaks, et nähtav vale on sotsiaalvõrgustikes lendu lastud inimeste asemel hoopis automaatkontod ehk poliitrobotite poolt.

Poliitrobotite pealetung

Just viimaste pealetungi peab Desigaud üheks libauudiste mõjuvõimu kasvu põhjuseks. "Esiteks saab seostada libauudiste arvu kasvu kavalamaks muutunud idast lähtuva propagandaga. Sellega seotud probleemidest oleme olnud teadlikud juba pikka aega. Kuid erinevalt varasemast toetab propagandat seekord automatiseerimine, sealhulgas sotsiaalmeedia automaatalgoritmid," laiendas propagandauurija.

Näiteks Prantsuse presidendivalimiste uuringus leidsid teadlased, et automatiseeritud kontodega sai seostada Twitteris ligikaudu seitset protsenti valimistega seotud liiklusest. Poliitrobotite levikule viitavad teisedki märgid. Näiteks Facebook otsustas aprillis sulgeda seoses Prantsuse valimistega ligikaudu 30 000 libauudiste levitamisega seotud kontot.

Oxfordi ülikooli teadlaste järeldustele pakub tuge hiljutine teisi sotsiaalmeediakanaleid haaranud konsultatsioonifirma Bakamo.Social analüüs. Ülevaate kohaselt pärineb ligikaudu neli protsenti valimiste raames jagatavast sisust traditsioonilisi allikaid eiravatelt veebilehtedelt. Lehti iseloomustab segaduse külvamine ja vandenõuteooriate levitamine.

Veel 19 protsenti veebilehtedest painutab narratiivi ja reaalsust sündmuste valikulise kajastamise ning faktide ümber tõlgendamisega. Kuni pooli valeuudistena käsitletatavaid linke sai seostada vene veebilehtede või kontodega.

USA vs Euroopa

Võrreldes Ameerika Ühendriikidega võib pidada valeuudiste mõju Euroopas Oxfordi ülikooli teadlaste raporti kohaselt siiski suhteliselt tagasihoidlikuks. 45 protsendi Prantsusmaa ja Saksamaa valimiste eel jagatud valimistega seotud sisu taga olid head ajakirjandustava järgivad meediaväljaanded. USA-s vaid igal neljandal juhul.

Desigaud rõhutas, et tulemused kujutavad Twitteris toimuvast vaid hetketõmmist. Parema pildi saamiseks tuleks jälgida keskkonda järjest kauem kui nädal. Samuti pole veel päris selged Ameerika ja Euroopa vahel nähtavate erisuste põhjused.

Desigaud näeb Prantsusmaa puhul ühe võimaliku selgitusena poliitiliste süsteemide erinevust. "Prantsusmaal on palju parteisid ja kümneid kandidaate. Otsene vastandumine kahe kandidaadi vahel ei teki nii kergelt. Samuti aitab avalik-õiguslik meedia luua saadaoleva info kontekstis kandidaatidele võrdsemaid võimalusi," spekuleeris propagandauurija.

Tulevik meie endi kätes

Kuid nagu ilmestab Brexiti hääletus, ei tohiks inimesed ega ühiskond leviva väärinfo suhtes valvsust kaotada. "Näiteks väide, et iga nädal Suurbritanniast Euroopa Liidu eelarvesse jõudvaid sadu miljoneid naelu saaks kasutada riikliku tervishoiusüsteemi rahastamiseks, jõudis põhimõtteliselt igale poole. Libauudis mängis kindlasti hääletuse lõpptulemuse juures rolli. Isegi kui tegu oli valeväitega," tõi Desigaud näite.

Propagandauurija nentis, et poliitrobotite ja automatiseeritud kontode näol on tegu suhteliselt hiljutise nähtusega. Võib oodata, et neid kasutatakse kandidaatide maha tegemiseks või toetamiseks tulevikus veelgi laialdasemalt. Osaliselt aitaks probleemi leevendada automatiseeritud kontode tuvastamine ning sulgemine. Teisisõnu tuleks käia Facebooki ja teiste suuremate sotsiaalmeedia ettevõtete jälgedes.

See on aga võrreldav seitsmepealise lohega võitlemisega. Liiatigi võivad tungida libauudised sõprade ja pereliikmete sotsiaalvõrgustikesse hirmuäratava kiirusega ning jõuda lühikese aja jooksul väga paljude inimesteni. "Me ei saa selles osas lootma jääda vaid ettevõtetele. Küsimus on ka meie enda hariduses ja poliitilises kirjaoskuses," toonitas Clementine Desigaud.