"Suurem osa väärinformatsiooni levikust ja valeuudistest rääkivaid eksperte rõhuvad puudujääkidele riikide seadusandluses või näevad seda algoritmilise probleemina. Facebook ja Google ei suuda neid nende arvates piisavalt hästi märgistada. Inimeste endi vastupanuvõime tõstmisele pole nii palju tähelepanu pööratud," sõnas Jon Roozenbeek, Cambridge'i ülikooli slaaviuuringute instituudi teadlane.

Roozenbeek lisas, et mõningaid katseid valeuudiseid tõrjuda on hakatud nägema seetõttu osaliselt ideoloogiliselt kallutatuna. Samal ajal on koos sotsiaalse otsuste tegemise laboratooriumi professori Sander Van Der Lindeniga tehtud varasem töö näidanud, et inimesi saab väärinformatsiooni vastu vähemalt mõningal määral vaktsineerida.

Protsess sarnaneb päris vaktsineerimisele. Inimestele esitletakse esmalt nõrgestatud vandenõuteooriaid ja valeväiteid, mida on kerge ümber lükata. Saadud kogemus on piisavalt mõjus, et vaktsineeritud muutuvad valvsaks nähes edaspidi ka peenekoelisemaid vandenõuteooriaid.

"Loenguvormis inimestele valeuudistele viitavatest ohumärkidest rääkimine on aga üks asi. Valeväidete aktiivselt kummutamine on sellest kognitiivsel põhjustel palju tõhusam. Kuid selleks tuleb osata näha maailma esmalt väärinfotootjate vaatenurgast. Osata rakendada samu tehnikaid, mida kasutavad halvad tegelased," selgitas Roozenbeek.

Päris inforuumi töörühm hüpoteesi kontrollimiseks täiendavalt saastada ei tahtnud. Nii panid nad selle proovile Hollandi õpilastega tehtud katsetes. Tulemused viitasid, et valeuudistest lihtsalt lugenud noored suutsid neid hiljem ära kehvemini, kui juhendajate käe all ise sarnaseid uudiseid kirjutanud õpilased. Roozenbeek nentis samas, et üheste järelduste tegemiseks lõi katses kaasa liiga vähe õpilasi – vaid saja ringis. Pilootuuring ilmub ajakirjas Journal of Risk Reseach.

Sellega paralleelselt lõi Roozenbeek kolleegidega praegu hollandi ja inglise keelde tõlgitud veebimängu. Eesmärk on lihtne – koguda valeuudiste loomisega endale Twitteris kõige rohkem jälgijaid, kasutades selleks kõiki samu põhimõtteid, mida võtavad aluseks trollid ja valeuudiste tootjad. Muu hulgas õpivad mängijad selle käigus lühidalt ühiskonda polariseerima, moonutama usutaval määral tõtt ja juhtima oskuslikult tähelepanu kõrvale enda tegemistelt.

Mängijate tekitatud andmete põhjal loodavad teadlased kuue kuu pärast paremini mõista, mis sorti valeuudised kõnetavad avalikkust kõige rohkem ja kui tõhus on aktiivne väärinfo vastu vaktsineerimine.

"Lisaks tahame tõlkida mängu ukraina ja vene keelde ning laieneda sealt edasi teistesse riikidesse nagu Türgi ja võib-olla Ungari. Üldistades kõikjale, kus on hakanud väärinformatsiooni levik mõjutama otseselt poliitilist protsessi," lisas Roozenbeek.

Ingliskeelse mänguga on võimalik tutvust teha siin.