Vale lippab veebis tõest kiiremini
Valeinfo levib veebis tõest kiiremini isegi robotite, kasumit taotlevate veebilehtede ja vene trollideta, selgub Twitteri inforuumi uurinud teadlaste tööst. See omakorda toob välja väärinfo tõrjumisega seonduvad raskused.
"Me ei saa kindlalt väita, et tegu on põhjusliku seosega, kuid tundub, et valeuudiste leviku juures mängib tähtsat rolli info uudsus. See on loogiline. Kui sind ei piira reaalsuse raamid, on sul võimalik välja mõelda palju uut ja huvitavat," selgitas Soroush Vosoughi, Massachussetsi tehnikainstituudi arvutiteadlane ja uurimise esimene autor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Uudne informatsioon on väärtuslikum nii infoteooria vaatenurgast vaadatuna kui ka sotsiaalses mõttes. Esiteks on värskeimal infol potentsiaali mõjutada kõige enam otsuste langetamist. Teiseks paistavad kuulujutu levitajad näiliselt ainulaadset ja uut infot levitades targemate ja võimsamatena. See omakorda kergitab nende sotsiaalset positsiooni.
Erinevalt mitmetest eelnevalt ilmunud töödest uuris töörühm lisaks ajakirjandusest pärineva info levikule ka Twitteri kasutajate vestlusi. Seejuures oli Vosoughil ja ta kolleegidel ligipääs isegi platvormi alguspäevil 2006. aastal avaldatud säutsudele. Juhuslikkuse alusel valisid nad välja 126 000 uudist, mida jagati kokku enam kui 4,5 miljonit korda. Kuulujuttude tõesuse hindamiseks võrreldi nende sisu faktikontrolli lehtedel nagu Politifact, Snopes FactCheck.org leiduva infoga.
Kui tõesed kuulujutud jõudsid vaid harva rohkem kui 1000 Twitteri kasutajani, siis valet sisaldavate lugude auditoorium ulatus tihti enam kui 10 000 kasutajani. "Vale levib kiiremini ja kaugemale, ükskõik mis teemal sa ka loo avaldad. Selle jaoks ei ole vaja kasutada isegi roboteid, vaid töö teevad ära juba inimesed. Eriti paistab see silma poliitikateemade puhul. Neid mustreid nägi ka juba enne nn valeuudiste ajastut, kuigi see on saanud viimasel ajal sisse veelgi suurema hoo," nentis Vosoughi.
Valet sisaldavaid uudiseid jagati 70 protsenti tõenäolisemalt kui tõeseid lugusid ja need jõudsid oma algallikast kaks korda kaugemale. 1500 lugeja piirini jõudsid valeuudised tõel põhinevatest uudistest kuus korda kiiremini. Vosoughi nentis, et nad keskendusid ingliskeelsele kultuuriruumile. Teistes riikides võib olla tulemus mõneti erinev.
Töörühma tekitasid valeuudised sagedamini nende lugejates üllatust ja jälestustunnet. Mõlemad tunded soodustavad nende edasist levitamist. Selle headeks näideteks on kuulujutud mõne kuulsuse surmast. Tõeste lugude puhul oli tunnete spekter laiem ja need tekitasid eeskätt ootusärevust, kurbust ja rõõmu.
Robotite olulisuse tahaplaanile vajumine võib Vosoughi võib muuta mõneti lihtsamaks väärinfo leviku peatamise. "Näiteks võiksid suuremad ühismeediaplatvormid kasutada nähtavamaid mõõdikuid, mis annaksid teistele kasutajatele aimu, kui sageli ühe või teise konto omanikud valet levitavad," mõtiskles arvutiteadlane. Enne selliste meetmete reaalset rakendamist pole aga inimloomuse eripärade tõttu sugugi kindel, kui hästi need tegelikult toimiksid.
Vosoughi ennast valeuudised tõsisemalt häirima pärast 2013. aastal Bostoni maratoni saatnud pommirünnakuid. "Märkasin, et suur osa toona ühismeedias levinud infost oli vale. Näiteks levitati kuuldusi, et rünnaku juures mängis olulist rolli üks Browni ülikooli tudeng, keda polnud pikka aega nähtud. Pärast tuli välja, et ta oli teinud enesetapu hoopis teistel põhjustel. See on hea näide, kuidas internetis tõestamata kuulujuttude levitamine ei pruugi olla ainult lõbus, vaid sellel on tõsised tagajärjed," viitas arvutiteadlane.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.