Zuckerbergi sõnul hakkavad Facebooki kasutajad järgnevate nädalate jooksul nägema rohkem lähedaste ja sõprade postitusi. See tähendab, et ühe maailma suurima ühismeedia uudisvoo fookus liigub tavakasutajate postitustele ning viraalpostitused ja meediaväljaannete sisu ei saa enam nii palju tähelepanu.

Ühismeedia platvormil veedetav aeg peab Zuckerbergi hinnangul olema mitte ainult lõbu pakkuv, vaid ka parandama kasutaja enesetunnet. Tihti meediaväljaannete avaldatavad lingitud postitused, jaga/võida kampaaniad ja viraalsed videod on Facebooki looja sõnul passiivne sisu, mis uuringute kohaselt tekitab kasutajates hoopis stressi.

Kuigi seda otseselt ei mainita, on ekspertide hinnangul muudatuse taga kuid kestnud kriitika, et Facebook algoritmid on lubanud kasutajatel oma uudisvoo prioriteediks seada võltsuudiseid. Seetõttu peavad kolmapäeval Facebooki, YouTube’i ja Twitteri esindajad valeuudiste leviku põhjuste kohta aru andma USA senatile.

Ühelt poolt võib Zuckerbergi “tagasi-juurte-juurde” initsiatiivi kiita, kuid teisalt võib see olla tühi üritus, mis läheb sotsiaalmeedia platvormile kalliks maksma. Eelmisel neljapäeval avaldatud Zuckerbergi teadaanne viis Facebooki aktsia hinna Wall Streetil nelja protsendisesse langusesse.

Nimelt moodustavad raha eest võimendatud ettevõtete postitused ettevõtte käibest 85 protsenti. Börsianalüütikute sõnul tähendab see, et tõenäoliselt Facebooki aktsia sel aastal kasvumärke ei näita, kuid tegelik kahju selgub siis, kui uudisvoo algoritmi muudatused on täiel määral rakendunud.

Muudatustest kaotavad kindlasti ajakirjandusväljaanded, kes on aastaid proovinud kasvatada ühismeedias püsijälgijate arvu. Oluline on mainida, et algoritmi muudatus ei vähenda võltsuudiste levikut, kuna tavakasutajad saavad endiselt jagada ja üleslaadida küsitava sisuga veebilehti ning videoklippe.

Sellegipoolest on Facebook pühendamas järjest rohkem tähelepanu kvaliteetsele uudismeediale. Loodud on kvaliteedimärgiste süsteem ning nüüd on Facebook arendanud tehisintellekti (TI), mis kontrollib ajakirjandusliku sisuga postitusi. Pärast kontrollimist loob TI kasutajale uudistepaketi, mille põhirõhk on kohalikel uudistel ehk teadetel, mis puudutavad kasutajaid kõige enam.

Parimad CESi leiud

Eelmisel nädalal kirjutasime BBC allikatele tuginedes kõige veidramatest leiutistest, mida Las Vegase CESil esitleti. Sel nädalal vaatame tehnikaportaali Verge kokkuvõtet parimatest CESi leidudest.

Puutetundlik ekraani integreeritud sõrmejäljeluger

Nagu juba eelmisel nädala sai nenditud, siis  CESil esitletud futuristlikest prototüüpidest jõuavad vähesed leiutised poelettidele. Kuid sel aastal saime just sellise futuristliku vidina Vivo nutitelefoni kujul, millel on ekraanile integeeritud sõrmejäljelugeja. Synaptics optiline andur asub ekraani all. 

Ekraani ja pealisklaasi vahele on paigutatud OLED-andurid, mis suudavad tuvastada sõrmejälje unikaalse mustri. Selle kasutamine tundub nagu näiteks iPhone’i sõrmejäljeanduri kasutamine, kuid innovatsioon läheb korda eelkõige nutitelefonide disaineritele.

Nimelt ei pea sõrmejälje sensor ei vaja enam nutitelefoni esiküljel pühendatud ruumi ja seega saab sõrmejäljelugeri integreerida vaid puutetundlikku ekraaniga nutifonile. Synaptics optilise sõrmejäljelugeja on juba masstootmises ja 2018. aasta näib olevat täis uusi nutitelefoni, mis seda kasutavad. Seega CESil nähtud Vivo on alles algus.

Samsungi sein

Oma püüdluste tulemusena arendada parem televiisor kui LG OLED seeria mudelid, esitles Samsung CESil telekat, mis kannab nime The Wall ehk sein. The Wall on ekraanimoodulitest koosnev 146 tolline televiisor, mis kasutab MicroLED-tehnoloogiat, et luua oma uskumatult särav ja sügav pilt.

Samas võimaldab Walli modulaarsus seda kohandada, mis tahes mõõtmetele. Samas ei osata praegu öelda, mis hinnaklassi Samsungi uue generatsiooni telekas jääb, ning kas kasutajad soovivad siiski soetada televiisorit, mille ekraanil jooksevad “õmblused”.

Odavam Osmo 2

Viimase kahe aasta jooksul on turule jõudnud hulgaliselt nutitelefonidele ja muudele kaameratele (GoPro, väiksemad peegelkaamerad) mõeldud stabilisaatoreid, mis muudavad nutitelefoniga filmimise sujuvaks ning tekitavad seeläbi steady-cami efekti. Nutitelefonidele mõeldud stabilisaatoritest on ehk kõige tuntum peamiselt droonide tootjana tuntud DJI stabilisaator Osmo.

Samas on Osmo debüütmudel üpris kallis lõbu. Täpsemalt jääb Osmo letihind 250 kuni 350 euro vahele. Seevastu CESil esitletud Osmo 2 on pea poole odavam jäädes USA valuutas 129 dollari piirile. Lisaks taskukohasemale hinnale on DJI suutnud pikendada aku püsivust neljakordselt ehk kui Osmo aku püsis umbes 3,5 tundi, siis Osmo 2 aku peaks ühe laadimise järel vastupidama 15 tundi.

LG rullitav televiisor

Kui eelpool sai räägitud Samsungi moodulitest koosnevast 21. sajandi telekast, siis tänavusel CESil ei jäänud alla ka Samsungi ehk suurim rivaal LG. Täpsemalt LG tütarfirma LG Display, mis on enda missiooni võtnud ekraanitehnoloogia arendamise. naljakaid prototüüpe. 65-tolline rullitav OLED-ekraan, mida firma tänavusel näitusel esitles, on ettevõtte tegevusest suurepärane näide.

Sellel OLED ekraanil on 4K eraldusvõime ning see võib näidata pilti erinevates kuvasuhetes. Samas näeb telekas välja nagu pea peale pööratud projektoriekraan, mille kasutamiseks pole projektorit siiski vaja. Televiisor vaike kuvasuhe on 16:9-le, kuid ühe nupuvajutused võib see minna 21:9 kuvasuhtega kino režiimi.

Google puhastab enda rakenduspoodi

Google teatas reedel, et eemaldas enda rakenduspoest 60 mängu pärast seda, kui küberturvafirma Check Point teatas, et nende eksperdid on avastanud uue pahavara rakendustes, mis on saadaval nii lastele kui ka täiskasvanutele Google Play poes.

Ettevõtte sõnul näitas pahavara pornograafilisi reklaame ja üritas kasutajaid meelitada lisatasu eest teenuseid ostma. Nime “AdultSwine" kandev pahavara peidab mängurakenduste sees, mida Google Play'i andmetel, on allalaetud kolm kuni seitse miljonit korda.

 Ettevõte selgitas, et rakendustes olevad sobimatud reklaamid ei olnud Google'i reklaamid.

Pahavara soovitas kasutajatel installida võlts turvaprogramme, mis oleksid avanud ukse muudele rünnakutele nagu isikuandmete vargus.

Turvafirrma sõnul kavatsevad häkkerid tõenäoliselt imiteerida AdultSwine’i tehnoloogiat ning luua analoogset cpahavara. Sestap peaksid kõik Androidi kasutajad jälgima, milliseid rakendusi nad allalaevad. Seejuures peaks eriti silma peal hoidma lastele mõeldud mängurakendustel.