Teadlased on Bristoli Ülikoolist ja nad analüüsisid tehisintellekti abiga läbi 800 miljonit Twitteri säutsu, mis sisaldasid ühtekokku seitse miljardit sõna. Säutsud olid säutsutud 54 suuremas Ühendkuningriigi linnas nelja aasta jooksul. Teadlaste käsutuses olid nad anonüümistatud kujul.

Selgus, et kõige analüütilisem on säutsujate mõte hommikul kella kuue paiku. Siis sisaldas nende tekst rohkem kui muudel aegadel nimisõnu, artikleid ja eessõnu, mille ohter tarvitamine on juba varem tehtud uuringutes seostatud loogilisemat laadi mõtlemisega.

Õhtu poole kiskus säutsujate meeleolu aga pigem emotsionaalseks, impulsiivseks ja seltskondlikuks, öösel kella nelja paiku tipnes aga mõlgutamine eksistentsiaalsetel teemadel.

Ajakirjas PLOS ONE avaldatud uurimistulemused kõnelevad siis sellest, et võib täiesti vahet teha inimeste hommikukeelel ja õhtukeelel. Selle nähtuse aluseks on uuringu juhi Nello Cristianini ja ta kolleegide arvates kognitiivse ja emotsionaalse seisundi muutused, mida omakorda mõjutavad närvisüsteemi aktiivsus ja hormoonide tase, mis sõltuvad organismi ööpäevarütmidest.