Tööd eest vedanud arengupsühholoog Eve Whitmore viitas, et noorukiikka jõudes hakkavad lapsed kahtlema sageli oma eelnevates uskumustes. Need omakorda saavad põhineda nii näiteks oma vanemate õpetustel kui ka suurematel ususüsteemidel. Vastuolu tekkides viib see teinekord konflikti vältimiseks väärale uskumusele põhjenduse otsimiseni. "Tegu võib olla teadliku valikuga. Häda tekib siis, kui sellest saab korduv muster ja nad hakkavad tegema seda teadvustamatult," sõnas Whitmore.

Lapsepõlves kogetu ja selle jooksul tekkinud mõttemustrid kujutavad aga vundamenti terveks ülejäänud eluks. Nõnda võimendab liigne ratsionaliseerimine juba inimliigile omaseid eripärasid. Ajule meeldib otsida just sellist informatsiooni, mis on eelmise teadmisega paremini kooskõlas. Sellele vastukäivat infot kipuvat unustama inimesed sagedamini või mäletavad seda moonutatult. Osaliselt selgitab see valeuudiste laia levikut ja populaarsust.

Eve Whitmore'i ja tema kaasautor Mark Whitmore'i hinnangul valmistavad täiendavalt probleeme karmi reaalsuse ja traumaatiliste sündmuste mõju leevendamiseks fantaasiamaailmale iseloomulike elementide laenamine.

"Vanemad õpetavad oma lapsi kultuurile ja iseloomulike tõelisusega toime tulemiseks teesklemisoskust. Laste võimest väljamõeldut uskuda arenevad täiskasvanueas keerukamad enesepettuse ja illusioonivormid," laiendas arengupsühholoog. See aitab omakorda põimida olemasolevate uskumuste säilitamiseks faktidesse fantaasiaelemente. Valeuudised ja sellesse põimitud propagandal on inimese üle suurem voli

Seetõttu on Whitmore'i sõnul oluline õpetada lapsi autoriteetides kahtlema juba noorena. "Kriitilise mõtlemise arendamine on asja võti. Inimesed peavad õppima küsima "miks?"-küsimust. See vähendab hilisemas elus kalduvust juba teadaolevale kinnitust otsida," lisas arengupsühholoog.

Täiskasvanueas on võimalik enda mitmetele erinevatele vaatenurkadega paljastamisega seotud stressi ja ärevust vähendada aga ka ilma fantaasiamaailmast abi otsimata. Üheks lahenduseks on huumor, olgu selleks poliitiline satiir või kergemad komöödiad. "Samuti suunata negatiivsed tunded millekski positiivseks ja hakata nende toel näiteks tööle jala käima või pühendada oma aega mõne sotsiaalse probleemi lahendamiseks," viitas Whitmore.

Tulemusi esitleti Ameerika Psühholoogia Seltsi aastakohtumisel.