"Keele mõttes usaldame erialateadlaste arvamust selles küsimuses. Kui meditsiiniterminoloogia komisjon on omal ajal kokku leppinud terminis "koroonaviirus", siis me oleme selle aktsepteerinud," ütles Päll "Huvitaja" saates.

Ta täpsustab, et "koroonaviirus" on kasutusel ammusest ajast. Varaseim märge termini kohta pärineb 1976. aastast. Nii on eesti keele instituut soovitanud kasutada "koroonaviirust" põhisõnana.

Päll mõistab samas, millest vaidlus on tekkinud, sest haiguse nimetus on tema sõnul kujundlik. "[Nimetuse – toim.] lähteks on sõna "kroon", ladina keeles Corona, ja seda võib nimetada "kroonviiruseks", võib nimetada "pärgviiruseks" või "koroonaviiruseks"," loetleb ta võimalikke variante.

Kuigi sõna võib tõlkida mitmeti, kordab Päll veelkord, et eesti keele instituut lähtub erialainimeste otsusest. "Soovitame varianti kahe o-ga, sest meil on eesti keeles juba see sõna mugandatud kahes eri tähenduses. Kõigepealt koroona mäng. Teiseks elektritermin koroonalahendus, mis on samamoodi pärit sõnast Corona ehk "pärg" või "kroon"," lisab ta.

Pälli sõnul pole mõistete sisu üle vaidlusse laskumine eesti keele instituudi pädevuses. Instituut abistab inimesi sõnade kirjapildi või variantide valikul.

Vältimaks edaspidi vääritimõistmisi uute mõistete kasutuselevõtul, soovitab peakeelekorraldaja teha uue sõna kohta otsus võimalikult ruttu. "Viirus ei ole aga oodanud aega, kui tema kirjakuju üle arutatakse. Ta on tulnud käibele ja teda on praegu ilmselt väga keeruline tõrjuda."

Homme toimuva e-etteütluse kohta lubab Päll, et see saab olema viirusevaba. "[Etteütlus – toim.] tähistab kahte juubelit. Kõigepealt Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva ja siis Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva," ütleb ta.

Kuigi eriolukorra ajal on keelenõuande töö peatatud, tehakse e-etteütluse ajal Pälli sõnul siin erand. "Homme on eriolukorra eriolukord," lubab ta.

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll oli külas saates "Huvitaja" 2. aprillil.

Kuula e-etteütlust homme kell 10.30 Vikerraadios.