Helle Metslang: ülikooli edu nendes pingeridades on suuresti humanitaarteadlaste eestveetud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Helle Metslang on mitmekülgne keeleteadlane, kes on tegelenud grammatika uurimisega ning keeletoimetajate ja keeleuurijate harimisega.
Helle Metslang on mitmekülgne keeleteadlane, kes on tegelenud grammatika uurimisega ning keeletoimetajate ja keeleuurijate harimisega. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Helle Metslang on viljakas ja mitmekülgne keeleteadlane, kes sai sel aastal Wiedemanni keeleauhinna. ERR Novaator tegi keeleteadlasega emakeelepäeva eel intervjuu, et küsida, kuidas läheb eesti keele uurimine, mis vajab uurimist ja kas rahalisi võimalusi on teadustööks piisavalt.

Tartu ülikooli keeleteadlased on vähemalt oma valdkonnas ühed tugevamad, arvas Metslang. Meie keeleteadus on ülikoolide pingeridades väga hea koha peal olnud. "Ülikooli edu nendes pingeridades on suuresti humanitaarteadlaste eestveetud tegelikult," lisas ta. 

Metslang meenutas, et võrreldes nõukogude ajaga on tänapäeva keeleteadlasel rohkem võimalusi. "Kogu info liigub kiiremini ja noor inimene saab ennast sisse lugeda ja mööda maailma käia ja suhelda. Ta teab maailma keeleteadusest palju rohkem, kui see nõukogude ajal võimalik oli," rääkis Metslang ja tõdes, et keeleteaduses ideoloogilist survet toona eriti ei olnud. "Ainus kohustus oli, et sissejuhatusse pidi panema ühe Lenini tsitaadi, aga muidu võisid ikka uurida, mida uurisid," lisas keeleteadlane. 

Helle Metslang kaitses kandidaadikraadi 1970ndate lõpus. Siis oli tekkinud olukord, kus ülikoole enam ei usaldatud ja väitekirja materjalid pidi saatma Moskvasse kõrgemasse atestatsioonikomisjoni, kes otsustas, kas võib kraadi anda või mitte. 

Uurimata teemad

Olgugi, et keeleteaduses on mitmetes valdkondades tehtud palju teadustöid, on siiski mõningaid uurimata teemasid. Metslang ütles, et tema tunneb puudust keelekorralduse teooriast. "Eesti keelekorraldus on alguse saanud tublide keelemeeste tegevusest, kellel ei olnud väga suurt pilti sellest, kuidas maailmas keeli korraldatakse," rääkis ta. Eesti keelekorraldus on demokraatlik ja järgib ühiskeelt, kui on midagi normist erinevat, siis püütakse see kooskõlla viia. "Samas on mõningaid norme, mis kuidagi ei klapi sellega, milline on tegelik keelekasutus," lausus Metslang. 

Kui me arvame, et meil on kõik läbi uuritud, siis uurimist vajavad teemad tulevad välja teise keele õpetamisel, rääkis keeleteadlane. "Kui õpetame eesti keelt teise keelena, siis avastame, et me ei oska mingit asja seletada ja ütleme, et eestlased nii ei ütle, aga miks eestlased nii ei ütle, seda me igakord ei tea," ütles Metslang. Üks keeruline valdkond on keeleteadlase sõnul sihitise käändevaheldus, näiteks ostsin raamatu, ostan raamatut – see väljendab aspekti tihti, aga mitte alati võrreldes vene keelega, kus iga verbi puhul on teada, kas see väljendab lõpetatud või lõpetamata tegevust. 

Keeleteaduse rahastamine

Tartu ülikooli keeleteadlased esitasid palju projekte Eesti Teadusagentuuri konkursile. "Sama hästi kui jäime ilma kõigist," sõnas Metslang. Ainsana sai rahastust soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp. Ta sai üheks aastaks nii-öelda proovigrandi, mis tähendab, et aasta saab rahastust, siis peab uue taotluse esitama. Metslang rääkis, et temale õnn naeratas mõne aasta eest, kuna sai rühmagrandi aastateks 2019–2023. 

Sisuliselt on võimalik eesti keele uurijal saada raha ka Euroopa Liidu projektidest, kuid nendega on vähem tegeletud. "Keeleteadust on Euroopa Liidu projektide temaatikas vähe ja teemad lähtuvad Euroopa kesksetest ühiskondlikest probleemidest. Ütleme, et pagulaste keel või midagi seesugust, milles meil pädevust ei ole," lausus Metslang. Keeleteadlane ise on olnud korra ühes Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis, kus uuris soome-ugri vähemusi. Metslangi sõnul on Euroopa Liidu teadusprojektide koordineerimine üsna keeruline ning lihtsam on olla koostööpartner.

Metslang toob välja, et Eesti riik toetab eesti keele uurimist, sest näiteks parasjagu on käimas programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027". Porgrammi raames uuritakse innovaatilisi teemasid, näiteks teismeliste kõnekeel ja vanade tekstide digisõnastik. "Eesti riik on tegelikult eesti keele uurimiseks kogu aeg raha sisse pannud nii palju, kui ta jaksanud on," ütles Metslang.

Siiski on humanitaaria osakaal teadusrahastuses ka koos riikliku programmiga väga tagasihoidlik. Rahastamise puudumise tõttu on sattunud ohtu jäänud mitmed jätkuvad teemad ja uurimistöö valdkonnad (näiteks prosoodia ja semantika). teemad uurimata. Keeleteadlase sõnul on rahastamata projekte olnud palju, ja see, et rahastust ei saa, on väga tavaline. "Inimesed teevad palehigis projekte ja raiskavad hulga aega selle peale ära täiesti ilmaasjata," sõnas Metslang.

Metslang ütles lõpetuseks, et kuigi muresid on, läheb siiski suhteliselt hästi. Positiivse saavutusena võib nimetada valmimisel olevat raamatusarja "Eesti keele varamu", mis esitab põhilise teadmise eesti keele ehituse ja kasutuse kohta. Ilmunud on neli esimest köidet, millega on esmakordselt olemas terviklik ülevaade eesti kirjakeele ehitusest: hääldusest, sõnamoodustusest, sõnamuutmisest, lauseehitusest. Sarja peatoimetaja on Helle Metslang. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: