Analüüs põhineb 14 miljonil Twitteris lendu lastud säutsul. Uuritud ajavahemikku jäid nii USA presidendi eelvalimised kui ka lõpuks valituks osutunud Donald Trumpi ametisse vannutamine. Kuigi Twitter pole eestimaalaste seas populaarne, hoiatas Filippo Menczer kolleegidega Indiana Ülikoolist, et tehtud tähelepanekud on olulised ka teiste platvormide puhul.

Informaatika- ja arvutiteaduse professor viitas, et ühismeedia infomüraga täitmiseks tarvilik robotite arv pole eriti suur. Säutsude postitamise viisi alusel leitud automaatkontodest vastutas 31 protsendi ebausaldusväärsetele allikatele viitava info postitamise eest vaid kuus protsenti robotitest.

Näiteks levitati nendega väidet, et Donald Trump oleks pidanud saama presidendivalimistel Hillary Clintonist rohkem hääli. Kahjuks tulid aga viimasele väidetavalt appi kolm miljonit ebaseaduslikku immigranti. Keskmiselt ujutati inforuum taoliste värskete valeuudistega üle 2–10 sekundiga.

Kaks suurt eesmärki

Robotite pakutav võimendus teenib kahte eesmärki. Esiteks võib see kavaldada üle inimestele meelepärase uudisvoo loomiseks kasutatavaid algoritme. Mida rohkem jagatakse ühismeedias sarnaseid linke, seda nähtavamaks need tavaliselt kasutajatele muutuvad. Väärinfo leviku soodustamise tõttu on Twitter algoritme alates 2016. aastast muutnud.

Tõese ja väära info levitamises mängib võtmerolli üksikute suurte mõjutajate tähelepanu püüdmine. Autor: Filippo Menczer/Indiana Ülikool

Teisalt aitab see püüda kuulsuste ja populaarsust jahtivate arvamusliidrite tähelepanu. Vooluga kaasa minemine muudab nad Menczeri hinnangul "kasulikeks idiootideks". Uudise läbimõtlematu jagamine lisab valeuudisele legitiimsust. Sellega jäävad valed uskuma üha rohkemad ja rohkemad päris inimesed.

Nii pole töörühma arvates eriline ime, et robotid saadavad sõnumeid sagedamini teele just taoliste mõjukamate inimeste suunas. Eeskätt jagatakse nendega uudisena paistvat sisu 122 veebilehelt, mis on tuntud valeuudiste sagedase avaldamise poolest.

Lahvatanud valeuudise puhangule järgnenud faktikontrollist on analüüsi kohaselt küll kasu, kuid parandus jõuab oluliselt väiksema hulga inimesteni. Seetõttu on väiksem ka võimalus, et nende maailmapilti värskendatakse tõese infoga. Järeldus on kooskõlas varasemate töödega. Näiteks aasta alguses avaldatud analüüsi kohaselt kulub tõese loo 1500 Twitteri kasutajani jõudmiseks keskmiselt 60 tundi. Valel kulub selleks aega kuus korda vähem.

"Vale levib kiiremini ja kaugemale, ükskõik mis teemal sa loo avaldad. Selle jaoks ei ole vaja kasutada isegi roboteid, vaid töö teevad ära juba inimesed. Eriti paistab see silma poliitikateemade puhul," märkis uurimuse juhtivautor Soroush Vosoughi toona ERR Novaatorile.

Menczeri sõnul tõuseks robotite tegutsemisvabaduse piiramisest siiski kasu. Kõigist robotliku käitumisega kasutajatest kõige aktiivsema kümne protsendi blokeerimise järel langeks võrgustikes levivate valeuudiste hulk peaaegu nulli.

Kasutusõiguste peatamine võib tekitada aga paratamatult inimestes pahameelt. "Kui sotsiaalmeediaplatvorm iga saja roboti kohta viis päris inimest ära blokeerib, on inimestel vihane olemiseks täielik õigus," laiendas professor. Sadade miljonitega teenuse korral tekitaks pahameeletormi tõenäoliselt isegi 99,99 protsendi tõhususega töötav algoritm.

Osa lahendusest võib peituda captcha'des, väikestes programmijuppides, millega veendutakse, et tegu on tõesti inimesega. Kui esimese põlvkonna captcha'd haarasid keerukalt kirjutatud numbrite kasti toksimist, piisab nüüd sageli juba ekraanile ilmuvasse kasti linnukese tegemisest. Täiendav pingutus ja selleks kuluv aeg "annaks inimestele võimaluse järele mõelda, kas nad tahavad ikka jagada infokildu oma tutvusringkonnaga". Näiteks viitas 2016. aastal ilmunud uuring, et 59 protsendile Twitteris jagatavatest linkidest pole tegelikult klõpsanud isegi nende jagaja.

Samuti tuleks muuta töörühma hinnangul raskemaks automaatkontode loomist. "See poleks erakordne, sest kaugemas minevikus tehti seda rämpsposti leviku piiramiseks ka e-posti kontodega," märkis professor. Selles suunas liigub praegu teiste seas Twitter. Paratamatult tekitab robotite tegutsemisvabaduse piiramine eetilise dilemma. Hädaolukordades võib teguviis vähendada kiirust, millega levib võrgustikes oluline ja elutähtis info.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.