Vaimne inokulatsioon kaitseb libauudiste eest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AP/Scanpix

Internetis kulutulena levivatel libauudistel on võime panna inimesi uskuma pooltõdesid või suisa lausvalesid. Briti ja ameerika teadlased näitavad nüüd, et inimesi võiks väärinformatsiooni eest hoida vaimne kaitsepookimine.

Uurimuse juhtivautor Sander van der Linden Cambridge'i ülikoolist tõi välja, et inimesed võtavad enamasti libauudiseid vastu heuristiliselt. ''Nad usuvad nende paikapidavusse, kuna neid esitas võluv inimene või uudisele oli enne neid klõpsanud miljon inimest. Tekib justkui sisemine konsensus, et miski vastab tõele ja inimesed lõpetavad detailidele tähelepanu pööramise. Taolistele uudistele hoiatussildi kleepimine peaks aitama inimestel heuristilisest tsüklist väljuma,'' lootis lektor.

Teisisõnu võiks see panna laialt kasutatavates suhtlusvõrgustikes panna inimesi enne millegi jagamist ja kommenteerimist kaks korda mõtlema. ''Kõige parem oleks, kui suudaksime prognoosida, milliste libauudiste otsa inimesed sattuda võivad. Näiteks teha ennustusi selle kohta, mida Donald Trump ütleb või nende tootmisele spetsialiseerunud organisatsioonid veebiruumi paiskavad ja need ennetavalt ümber lükata,'' märkis van der Linden. Samas nentis ta, et vaktsineerimine võib olla kohati raskendatud – kõige paremini toimivad detailsed põhjendused

Vaimne inokulatsioon töötab sarnaselt päris vaktsineerimisele. ''Kui tavaliselt viiakse inimeste organismi immuunsüsteemi tööle panemiseks nõrgestatud viirusetüvesid, siis info puhul söödame inimestele mittesurmavas koguses väärinfot ja lükkame selle seejärel faktidega ümber, mis aitab vähendada nende keskmist vastuvõtlikkust selle suhtes tulevikus,'' selgitas Linden.

Vaimne inokulatsioon
Meetodi töökindlust kontrolliti 2007. aastal Ameerika Ühendriikides algatatud valeinformatsiooni kampaania ''Oregoni üleilmse soojenemise petitsiooni projekt'' näitel. Kampaania käigus väitsid omahuvidega poliitikud petitsiooni näitena tuues, et enam kui 31 000 ameerika teadlase arvates pole inimeste põhjustatud üleilmse soojenemise hüpoteesil teaduslikku alust.

Osadele katsealusele näidati esimeses faasis fakti ''97% kliimateadlastest nõustub inimtekkelise kliimasoojenemisega'' illustreerivat sektordiagrammi. Teistele aga ''Oregoni petitsiooni'' kuvavat veebilehte. Kui esimese mõjul tõusis inimtekkelisse kliimasoojenemisse uskujate arv 20 protsenti, siis teine kutsus esile üheksaprotsendilise languse. Mõlemat näinud katsealuste uskumused selle mõjul oluliselt ei muutunud.

Nõrga ja tugeva vaktsiinina toimisid erineva detailsusastmega tõdemused. Näiteks ''mõned poliitiliselt motiveeritud rühmad üritavad kasutada eksitustaktikaid veenmaks avalikkust, et teaduskogukonnas valitsevad ulatuslikumad lahkhelid'' ja ''Oregoni petitsiooni toetasid ka Charles Darwein ja Spice Girls''.

Hiljem taas väärinformatsiooni näinud nõrgalt ja tugevalt vaktsineeritud uurimisalused arvasid hiljem kontrollrühmast 6,5% ja 13% sagedamini, et kliimateadlaste seas valitseb üleilmse soojenemise tõepärasuse osas üksmeel. ''Inokulatsioonil oli positiivne mõju kõigis demograafilistes rühmades. Seda isegi vabariiklaste seas, kellele hakkab väärinfo tavaliselt kergemini külge,'' laiendas van der Linden.

Ainult eksperdid
Erinevalt mitme varasema uuringu tulemustest ei avaldanud töö kohaselt ekspertide ja konsensuse mainimine kahjulikku mõju. Mõnel on juhul leitud, et see võib ühiskonnas uskumusi täiendavalt polariseerida. Lektori hinnangul võib seda pidada ainult positiivseks – näiteks paljud teadusteemad on liiga keerukad, et ühiskonnal laiemalt jätkuks end parajagu kirgi kütva teemaga täielikult kurssi viimiseks aega ja teisi ressursse.

See ei tähenda, et ekspertide võim oleks piiramatu. ''Inimesed lõpetasid Brexiti ajal ekspertide kuulamise ja selle lõpptulemus oli kohutav. On tõsi, et inimesed kujundavad arvamusi mitmete allikate põhjal, olgu selleks nende sõbrad, perekond või eksperdid. See sõltub konkreetsest olukorrast,'' möönis van der Linden. Laiemas plaanis kinnitas ta, et vaatamata häälekamatele surverühmadele on ühiskonna usaldus teadlaste vastu siiski suhteliselt kõrge, eriti Mandri-Euroopas ja ekspertide mõju on ennatlik maha kanda.

Järgmise sammuna plaanib van der Linden teha täiendavaid uuringuid veelgi elutruumas situatsioonis, sh ukselt uksele käies ja välja selgitada, kui sageli tuleks kaitsesüste väärinformatsiooni vastu teha.

Uurimus ilmus ajakirjas Global Challenges.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: