Sotsioloog: üheksa tehnikat eksitamiseks ja üheksa tõe äratundmiseks
Tõejärgses ühiskonnas on teatud taktikad, kuidas eksitada. Kuid on ka tehnikad, kuidas kontrollida info tõeväärtust, mille Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõi välja sotsioloogiakonverentsil tõejärgsest ajastust.
Mare Ainsaare ettekanne kandis pealkirja "Kuidas tõde ära tunda?". Alustuseks tõi Mare Ainsaar välja Google trends alusel eestlaste infootsingu andmed: sõna "tõde" on otsitud vähem kui sõna "Eesti". "Tõega" sama palju on otsitud sõna "abi".
Mare Ainsaar osutas sellele, miks Oxfordi sõnaraamatud valisid sõna post-truth ehk tõejärgne mullu aasta sõnaks. Sõna tõejärgne all mõistetakse fakte ignoreerivat või vähemõjusatele faktidele viitavat tegevust, mis mõjutab avalikku arvamust. Igaühel on enda oma arvamus (tõde), mis omakorda viib tõdemuseni, et tõde ei ole olemas, seda eelkõige seetõttu, et tõde on keeruline leida ja mõõta.
Kuna tõe mõõtmisel on alati viga, siis leiab osa teadlasi, et ei tasu üldse pingutada selle otsimise ja mõõtmisega, kuna seda pole nagunii olemas. Mare Ainsaar on seisukoha, et tõde on väärtus ja seda ei olegi vaja otsida, mõõta ja tõestada.
Tõejärgsus on inimeste enda tehtud, leiab Mare Ainsaar, viidates ennekõike sotsiaalvõrgustikes tegutsemisele.
Värske Mina.Maailm.Meedia uuringu kohaselt tegutseb Eestis sotsiaalmeedias 53 protsenti eestlastest ja 49 protsenti venelastest. Nendest on 59 protsenti jaganud meedias avaldatud uudist ja neist 21 protsenti on n-ö kroonilised jagajad ehk teevad seda pidevalt. Peamiselt jagatakse isikliku elu, kultuuri, tervise ja poliitikaga seotud teemasid (15,5%).
Mare Ainsaar tõi välja ka teatud tehnikad, kuidas alternatiivseid fakte või libauudiseid vahendatakse.
Üheksa eksitamise tehnikat:
- Väida valet, mida räigem, seda parem, sest levib kiiremini.
- Räige pealkirja või sisuga info kinnitub mäludes paremini.
- Pori ei jää külge, aga määrib.
- Mimikri: teeskle, et oled usaldusväärse allika sarnane, näiteks kasuta mõne teadusorganisatsiooniga sarnanevat nime.
- Kasuta justkui samasuguseid võtteid – näiteks väide, et kasutad teadusmeetodeid, vaid vähesed saavad aru.
- Võida sõpru naiivsete inimeste seas ja kaasa tuntud nimesid. Postita pealtnäha usaldusväärset, aga vale infot – 80% tõde, 20% vale.
- Avalda ja levita vaid sulle sobivat infot.
- Lausa vale.
- Teaduslik inforünnak.
Kuidas aga tõde üles leida? Sellegi kohta tõi Mare Ainsaar välja loetelu erinevatest tehnikatest.
Üheksa tõe otsimise tehnikat:
- Otsi üles algallikas, kus konkreetne info pärineb.
- Kes on info vahendaja allikas?
- Usaldada või mitte usaldada?
- Kontrolli sõnumi terviklikkust, sh pealkirja.
- Mis oli looja motivatsioon, näiteks kes rahastab seda uuringut või infot?
- Kontrolli meetodeid. Rakenda allikakriitikat, see aga nõuab omakorda teadmisi.
- Kasuta ekspertide abi.
- Kontrolli aega ehk kas info või andmestik võib olla avaldatud väga ammu.
- Nali ja satiir, mis on seotud kultuuriga.
Mare Ainsaar toob välja, et valede leviku takistamiseks on vaja kaht asja: kodanikujulgust ning ühiskondlikku kokkulepet tõe ja eetika osas.
