Freedom House: internetivabadus vähenes aastaga üle kogu maailma

Riigid kasutavad ühismeediat üha sagedamini oma ja teiste riikide kodanike järele luuramiseks ning valimistulemuste kallutamiseks, selgub mõttekoja Freedom House iga-aastasest analüüsist. Eesti paikneb internetivabaduse poolest Islandi järel teisel kohal.
Freedom House hindas üheksandat aastat järjest 65 riigi veebiruumi vabadust. Riikides kasutab internetti kokku ligikaudu 3,3 miljardit inimest, moodustades maailma kõigist netikasutajatest 87 protsenti. Raportis tõdetakse, et möödunud aasta maist selle aasta juunini piirati täiendavalt internetile ligipääsu, kasutati seda kodanike ulatuslikumaks jälgimiseks ja/või piirati sõnavabadust pooltes uuritud maades. Sama aja jooksul jõudis olukord paraneda vaid 16 riigis.
Ülevaates toodi välja, et veebiruumi kasutatakse üha sagedamini inimeste väärinfo abil petmiseks. Riigid ja poliitikud on mõistnud, et laustsensuuri asemel on tõhusam teha propagandat või kasvatada infokorratust. Ekspertide hinnangul aitas kallutada see möödunud aastal 30 riigis toimunud valimistest 26 tulemusi.
Kõige edukamana rakendati selleks veebiruumi möödunud aasta oktoobris Brasiilias. Lisaks Jair Bolsonarot kandidatuuri toetavate kuulujuttude, valeuudiste, võltsitud fotode süstemaatilisele levitamisele võtsid tundmatuks jäävad aktivistid küberrünnakutega sihikule ajakirjanikud, valitsusasutused ja poliitiliselt aktiivsemad ühismeedia kasutajad.
Vaatamata suuremate ühismeediaplatvormide jõupingutustele õnnestus mitmel pool maailmas, sh Brasiilias, Indias, Filipiinidel ja USA-s valeinfo levitamiseks käiku lasta ka robotid. Ühtlasi kasutati automaatkontode piirangutest mööda hiilimiseks üliedukalt mikromõjutajaid – väiksemapoolse või keskmise suuruse jälgijaskonnaga veebikuulsusi.
Mitmel pool maailmas õigustati raporti kohaselt opositsiooni vaigistamist valeuudiste ja vihakõne vastu võitlemisega. Kokku 12 riigist paistsid sellega kõige paremini silma Tai, Zimbabwe, Bangladesh ja Türgi.
Populaarsust ei kaotanud ka selleks kauem kasutatud võtted – veebilehtede blokeerimine, küberrünnakud ja internetile ligipääsu piiramine. Näiteks takistati Egiptuses enne valimisi ligipääsu 34 000 opositsiooni seisukohti toetavale veebilehele. Kasahstani võimuvahetuse ajal piirati nii mobiilset sidet kui ka ligipääsu suurimatele ühismeediaplatvormidele. Sarnast strateegiat rakendati edukalt Bangladeshis.
Ainsate raportis hinnatud riikidena õnnestus vältida valimiste ajal digimaailma häirivat mõju Armeenias, Eestis, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Uus äri ja libe tee
Ühtlasi selgub ülevaatest, et ühismeedia jälgimiseks on tipptasemel tööriistad appi võtnud vähemalt 40 riiki. Nendega seiratakse peaaegu kolme miljardit inimest. Uuritud riikides 15 algasid vastavad programmid seejuures viimasel aastal või laiendati neid selle jooksul märkimisväärselt.
Uute jälgimistööriistade arendamises on haaranud juhtrolli Hiina, kuid uuritud 15 Aasia riigist jälgib peale Hiina ühismeediat veel vähemalt 12. Lisades sellele Aafrika riikide kasvava huvi on saanud uute tööriistade loomisest äri, nenditakse raportis.
Kõige paremini suudeti kaitsta internetivabadust Islandil – 100-st punktist õnnestus koguda sellel 95. Veebile pääsevad ligi peaaegu kõik riigi elanikud, selle sisu ei piirata peaaegu üldse ja samas kaitstakse tugevalt internetikasutajate õigusi. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga. Kolmanda koha haaras Kanada. Tabeli lõpust leiab Süüria, Iraani ja Hiina.
Täispunkte ei saanud Eesti neljal põhjusel. Riik või teised institutsioonid saavad sundida kirjastajaid ja veebi platvormide haldajaid veebi laetud sisu teatud tingimustel kustutama. Valitsus või teised mõjuvõimsad grupid saavad manipuleerida veebis leiduva infoga enda huvide edendamiseks. Teatud veebis tehtavate tegevuse eest saab inimesi karistada. Viimaks peavad aitama veebiteenuse pakkujad ja teised tehnoloogifirmad seaduse järgi valitsusorganitel nende kasutajaid jälgida. Enamikes kategooriates kaotas Eesti seetõttu 4–6 punktist ühe punkti.
Raporti autorid hoiatavad, et ühismeedia abil kodanike järele luuramine on libe tee ka lääneriikide jaoks. Kodanikuvabadusi ohustavate näidetena tuuakse välja Londoni politsei otsus jälgida ühismeedia abil ligi 9000 aktivisti ning USA tolli- ja piirivalveameti (CBP) sarnased katsed. Muu hulgas märgitakse, et kui 2015. aastal nõuti USA riigipiiri ületamisel digiseadme sisuga tutvumist 8503 korral, siis 2018. aastaks oli kasvanud läbiotsimiste arv 33 295-ni.
Pikas plaanis võib hirm selliselt kogutava info analüüsi ees piirata raporti autorite sõnul inimeste väljendusvabadust, häirida nende koondumist rühmadesse ja õõnestada sellega demokraatiat.
Lisaks ühismeediat jälgimiseks kasutavate abivahendite karmimale reguleerimisele soovitatakse parandada veebiruumis poliitilise reklaami rahastamise läbipaistvust ja juurutada jõulisemaid poliitikaid inimeste privaatsuse kaitsmiseks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa