Edward Diedern ja Alister Baron Lancasteri Ülikoolist kogusid kokku üle 500 aprillinalja, mis on enam kui kümne aasta jooksul avaldatud, ja analüüsisid nende keelt. Selgus, et võrreldes tavaliste uudislugudega iseloomustavad aprillinaljauudiseid näiteks vähesem üksikasjalikkus ja suurem hägusus, vabam stiil ja lihtsam keelekasutus.

Nad kõrvutasid oma aprillinaljatekste ka teiste teadlaste varem kogutud libauudisetekstidega ja avastasid ka enam-vähem samu omadusi sealtki. Nii nagu aprillinaljalood, kipuvad muud libauudised olema tavauudistest lühemad ja kergemini loetavad.

Kuid päris ühesuguse keele ja stiiliga aprillinaljad ja muud libauudised ka ei ole. Aprillinaljade juures toovad teadlased näiteks esile, et neis on laused pikemad, rohkem on juttu olevikust ja tulevikust, vähem minevikust ja need sisaldavad vähem päris nimesid. Tõelised libauudised, kui nii võib öelda, eristuvad muu hulgas rohkem selle poolest, et sisaldavad vähem kirjavahemärke, rohkem aga õigekirjavigu. Kuupäevi leidub neis aga lausa erakordselt vähe.

Oma tulemusi tutvustavad Dierden ja Baron lähemalt peagi Prantsusmaal toimuval arvutilingvistika konverentsil.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.