Aprillinalja tunneb ära keele järgi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Dmitry/Creative Commons

Kõik, kes räägivad tõejärgsest ühiskonnast ja libauudistest kui mingist enneolematust nähtusest, unustavad ära, et juba ammu on igal aastal 1. aprillil ajalehed, raadio ja televisioon aprillinalju täis. Nüüd on Briti teadlased avastanud, et aprillinaljadel ja tavalistel libauudistel on väga palju ühist lausa keelelisel tasemel.

Edward Diedern ja Alister Baron Lancasteri Ülikoolist kogusid kokku üle 500 aprillinalja, mis on enam kui kümne aasta jooksul avaldatud, ja analüüsisid nende keelt. Selgus, et võrreldes tavaliste uudislugudega iseloomustavad aprillinaljauudiseid näiteks vähesem üksikasjalikkus ja suurem hägusus, vabam stiil ja lihtsam keelekasutus.

Nad kõrvutasid oma aprillinaljatekste ka teiste teadlaste varem kogutud libauudisetekstidega ja avastasid ka enam-vähem samu omadusi sealtki. Nii nagu aprillinaljalood, kipuvad muud libauudised olema tavauudistest lühemad ja kergemini loetavad.

Kuid päris ühesuguse keele ja stiiliga aprillinaljad ja muud libauudised ka ei ole. Aprillinaljade juures toovad teadlased näiteks esile, et neis on laused pikemad, rohkem on juttu olevikust ja tulevikust, vähem minevikust ja need sisaldavad vähem päris nimesid. Tõelised libauudised, kui nii võib öelda, eristuvad muu hulgas rohkem selle poolest, et sisaldavad vähem kirjavahemärke, rohkem aga õigekirjavigu. Kuupäevi leidub neis aga lausa erakordselt vähe.

Oma tulemusi tutvustavad Dierden ja Baron lähemalt peagi Prantsusmaal toimuval arvutilingvistika konverentsil.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: