Trumpi fenomen: valijaid ei heiduta valed ega pooltõed ({{commentsTotal}})

Donald Trump.
Donald Trump. Autor/allikas: Kevinb Lamarque/Reuters/Scanpix

USA eelvalimiste ajal Donald Trumpi levitatud pooltõdede ja valede mõju uurinud teadlased kinnitavad, et väärinfole tähelepanu juhtimine ei muuda reeglina valijate eelistusi. Veelgi enam, vale kummutamiseks kasutatavad faktid ununevad nädalaga.

"On päris kainestav ja sünge teada, et levitatavale väärinfole tähelepanu juhtimine ja selle kummutamine ei muuda seda, mida teised selle levitajast arvavad. See tähendab ilmselt, et poliitikud nagu Trump võivad teha seda karistamatult ja seejuures populaarsust kaotamata," nentis Massachussetsi tehnoloogiainstituudis teadustööd tegev Briony Swire-Thompson ERR Novaatorile. Järeldused põhinevad eelvalimiste ajal enam kui 3000 ameeriklast haaranud küsitlustel.

"Meil polnud eksperimentidega 2015. aasta lõpus algust tehes aimugi, kui palju USA poliitiline maastik end meile lõpuks kätte mängib või kui oluliseks väärinfo sedavõrd lühikese ajaga muutub," lisas doktorant.

Moonutatud reaalsustaju
Tulemused kinnitasid, et valijaskonna polariseerumine ja tulihingeliselt ühe või teise kandidaadi toetamine mõjutab otseselt reaalsustaju. Näiteks paluti katsete käigus osalistel lugeda nii tõele vastavaid kui ka vääraid Trumpi esitatud fakte ja väiteid. Sõltuvalt katsetingimustest jäi nende autor uurimisalustele anonüümseks või lisati väidete juurde Trumpi nimi.

Näiteks valet "vaktsiinid põhjustavad autismi" kuuldes uskusid vabariiklased sagedamini selle paikapidavusse, kui lause omistati Trumpile. Seevastu Iraagi sõja tõelisest maksumusest teada saanud demokraadid pidasid fakti tõeseks harvem, kui teadsid, et selle ütles välja Trump.

Valede tõrjumine
Väärate väidete puhul uuris töörühm lisaks, millist mõju avaldab valijate eelistustele nende kummutamine. Kuigi väärinfo paljastamine inimeste valimiseelistusi ei muutnud, olid tulemused lootustandvad. Inimesed võtsid vähemalt osaliselt uue informatsiooni omaks ja täiendasid sellega oma maailmapilti. Rõõm jäi aga üürikeseks.

"Ajaline efekt oli väga ilus. Sarnaselt eelnevatele mittepoliitiliste valede kummutamist hõlmanud uuringutele võis näha, kuidas faktide mõjuga nädalaga kadus. Inimesed hakkavad lihtsalt uuesti väärinfot uskuma," laiendas Swire-Thompson. Väärarusaama uuesti tärkamisel võib olla mitu põhjust. Häirivana võib neist ühe puhul mängida olulist rolli ka meedia, (antud juhul Trumpi) pooltõdede ja valede võimendamine. Isegi juhul, kui need lükatakse ümber samas artiklis.

Võtmesõnaks on informatsiooni tuttavlikkus. "Mida tuttavam infokild tundub, seda õigemaks seda peetakse. Kui üritad parandada näiteks väidet "vaktsiinid põhjustavad autismi" lausega "vaktsiinid EI põhjusta autismi", kiputakse "ei" aja jooksul sealt vahelt ära unustama. Juba meelepäraseks saanud info mitmelt poolt kuulmine tugevdab omakorda arusaama, et kahe vahel on seos," selgitas doktorant. Teisisõnu muutub väidete sel viisil parandamine järjest vähemtõhusaks.

Samas ei tuvastanud töörühm nn tagasilöögi efekti olemasolu. Uurimisalused ei hakanud oma eelnevaid uskumusi tugevdama vaid seetõttu, et keegi neid muuta üritas.

Kuidas aga siis valesid tõrjuda? Töörühm nentis, et erinevalt poliitikute loosungitest lihtsaid ja sirgjoonelisi lahendusi pole. "Eelnevad tööd on samas viidanud, et väärinfot saab kummutada edukamalt, kui seda teeb sama poliitiline leer, kust info algselt levima hakkas," mõtiskles Swire-Thompson. Polariseerunud ühiskonnas puuduvad reeglina autoriteedid, kelle arvamust austaksid mõlemad osapooled.

Teise silmas pindu näed...
Vahepeal võiks igaüks ise mõelda, kui kiivas maailmas ta tegelikult elab. "Omaenda kallutatuse tunnistamine on esimene samm. Sealt edasi on võimalik hakata juba mõtlema, kas ja kuidas mõjutab see minu igapäevaseid otsuseid ja inforuumi," lisas doktorant.

Swire-Thompson ise plaanib kolleegidega järgmisena lähemalt uurida, kas nähtud seaduspärasid saab üldistada. "Donald Trump on poliitilisel maastikul erakordne nähtus ja tulemuste paikapidavust tuleks kindlasti uurida mõne teise vabariiklasest või ka liberaalist poliitiku peal," kinnitas doktorant.

Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society: Open Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: