"On kainestav ja sünge teada, et levitatavale väärinfole tähelepanu juhtimine ja selle kummutamine ei muuda seda, mida teised valetajast arvavad. See tähendab, et poliitikud nagu Trump võivad levitada ilmselt valesid karistamatult ja populaarsust kaotamata," nentis Massachussetsi tehnoloogiainstituudis teadustööd tegev Briony Swire-Thompson ERR Novaatorile. Järeldused põhinevad USA eelvalimiste ajal enam kui 3000 ameeriklast haaranud küsitlustel.

"Meil polnud eksperimentidega 2015. aasta lõpus algust tehes aimugi, kui palju USA poliitiline maastik end meile lõpuks kätte mängib ja kui oluliseks väärinfo lühikese ajaga muutub," lisas doktorant.

Moonutatud reaalsustaju
Tulemused kinnitasid, et valijaskonna polariseerumine mõjutab otseselt reaalsustaju. Näiteks paluti katsete käigus osalistel lugeda nii tõele vastavaid kui ka vääraid Trumpi esitatud fakte ja väiteid. Sõltuvalt katsetingimustest jäi nende autor uurimisalustele anonüümseks või lisati väidete juurde Trumpi nimi.

Valeväidet "vaktsiinid põhjustavad autismi" lugenud vabariiklased uskusid selle paikapidavusse sagedamini, kui lause omistati Trumpile. Seevastu Iraagi sõjaga kaasnenud kulutustest teada saanud demokraadid pidasid fakti tõeseks harvem, kui teadsid, et sellele lisas tõese hinnalipiku Donald Trump.

Valede tõrjumine
Väärate väidete puhul uuris töörühm lisaks, millist mõju avaldab valijate eelistustele nende kummutamine. Kuigi väärinfo paljastamine ei muutnud inimeste valimiseelistusi, olid tulemused lootustandvad. Inimesed võtsid vähemalt osaliselt uue informatsiooni omaks ja täiendasid sellega oma maailmapilti. Rõõm jäi aga üürikeseks.

"Ajaline efekt oli väga ilus. Sarnaselt eelnevatele mittepoliitiliste valede kummutamist hõlmanud uuringutele võis näha, kuidas kadus faktide mõju nädalaga. Inimesed hakkavad lihtsalt uuesti väärinfot uskuma," laiendas Swire-Thompson. Väärarusaama uuesti tärkamisel võib olla mitu põhjust. Häirivana võib neist ühe puhul mängida olulist rolli ka pooltõdede ja valede meedia poolt võimendamine. Isegi juhul, kui need lükati ümber samas artiklis.

Võtmesõnaks on informatsiooni tuttavlikkus. "Mida tuttavam infokild tundub, seda õigemaks seda peetakse. Kui üritad parandada väidet "vaktsiinid põhjustavad autismi" lausega "vaktsiinid EI põhjusta autismi", kiputakse "ei" aja jooksul sealt vahelt ära unustama. Juba meelepäraseks saanud info mitmelt poolt kuulmine tugevdab omakorda arusaama, et kahe vahel on seos," selgitas doktorant. Teisisõnu muutub väidete sel viisil parandamine järjest vähem tõhusaks.

Samas ei tuvastanud töörühm nn tagasilöögi efekti olemasolu. Uurimisalused ei hakanud oma eelnevaid uskumusi tugevdama vaid seetõttu, et keegi neid muuta üritas.

Kuidas aga siis valesid tõrjuda? Töörühm nentis, et erinevalt poliitikute loosungitest lihtsaid ja sirgjoonelisi lahendusi pole. "Eelnevad tööd on samas viidanud, et väärinfot saab kummutada edukamalt, kui seda teeb sama poliitiline leer, kust info algselt levima hakkas," mõtiskles Swire-Thompson. Polariseerunud ühiskonnas puuduvad reeglina autoriteedid, kelle arvamust austaksid mõlemad osapooled.

Teise silmas pindu näed...
Vahepeal võiks igaüks ise mõelda, kui kiivas maailmas ta tegelikult elab. "Omaenda kallutatuse tunnistamine on esimene samm. Sealt edasi on võimalik hakata juba mõtlema, kas ja kuidas mõjutab see minu igapäevaseid otsuseid ja inforuumi," lisas doktorant.

Swire-Thompson ise plaanib kolleegidega järgmisena lähemalt uurida, kas nähtud seaduspärasid saab üldistada. "Donald Trump on poliitilisel maastikul erakordne nähtus ja tulemuste paikapidavust tuleks kindlasti uurida mõne teise vabariiklasest või ka liberaalist poliitiku peal," kinnitas doktorant.

Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society: Open Science.