Korduste arv on oluline. Näiteks ümbritsevast maailmast arusaama kujunemisel. Üks kord millegi kogemine ei tähenda veel suurt midagi. Kaks korda on juba midagi ning kolm ja enam korda midagi kuuldes või kogedes hakkabki pilt tunduma üha usutavamana. Ilmselt on sellisest kvantitatiivsest maailma tajumise algoritmist liigi tasemel eluspüsimiseks piisanud. See tähendab, et kuigi vigu ega eksimusi ei saa nii vältida, on nende hind kasust väiksem, kui saadakse piisavalt paljudel kordadel tegelikkusele pihta ehk liigi jätkamiseks jääb ellu piisavalt palju indiviide.

Millegi korduv nägemine ei tee seda aga veel maailmas juhtuva mõistmisel õigeks ega korrektseks. Nii võib näiteks mustkunstnik sulle kümme korda näidata, kuidas saab tühjast kaabust jäneseid. See ei tähenda aga sugugi, nagu võiks asendada küülikukasvatused kaabudega. Põhjus, miks keegi seda teed ei lähe, tuleneb teadmisest, et tegemist on mustkunstnikuga.

Kuid kui keegi sulle teatab üle kümne sotsiaalmeedia kontakti, milline poliitiline valik on vale, milline õige ja keegi neist ei tunnista end trikimeheks, võib juhtuda, et sinu arvamus on tegelikult teiste loodud. Tundus õige, kuna neid oli palju. Märkamata jääb, kuidas õigemaks peetu rajaneb kordustel, mitte sisu vaagimisel. Eriti olukordades, milles on teema sisu keeruline.

Psühholoogide hinnangul seisneb kordamise trikk selles, et kipume pidama õigeks seda, mis tundub tuttav. Katsetega on korduvalt demonstreeritud, kuidas vale väite korduva kuulmise tulemusel hakkab see tunduma usutavana. Rääkimata pesupulbri riiulite vahel äraeksinud moega meestest, kes ei tea midagi pulbrite headusest ega mäleta kodus esitatud ettekirjutust. Selle asemel valivad nad selle, mis tundub tuttav. Seda ilmselt mitte pesupesemise kogemusest. Siin sünnib tutvus reklaamide korduva nägemise tõttu.

Veelgi huvitavam kvantitatiivne efekt seostub enese teadvustamisega, püüdlustega luua ja juhtida oma identiteeti. Siin on igal ühel olemas mingi ettekujutus soovitavast ideaalist, millest siis tegelik omaduste kogum rohkem või vähem siit-sealt erineb. Soovitule mittevastavus on probleem teismeliste eneseavastusest täiskasvanute sotsiaalse kapitali haldamiseni. Siis pole sugugi harvad juhtumid, kui sõimatakse peeglit, käitutakse imelikult, luisatakse elu ilusamaks jne.

Omaenda elu ainukeseks tõeliseks tunnetajaks olles on üllatav, et sellest ei piisa ammendavaks enesemääratluseks. See, kuidas keegi paistab endale kasvõi peeglis, ei lange kokku sellega, kuidas paistab ta teistele. See toobki enesemääratlusse olulise osana vajaduse mõista, kuidas teised kedagi määratlevad. Eneseteadvus on õrn nagu klaas, millele võib teiste arvamus mõjuda rohmaka kivina. Ohust hoolimata ollakse sellega kohtumisest väga huvitatud.

See seletab vähemalt osaliselt sotsiaalmeedia ootamatult kiiret levikut. Hoolimata, et enne keegi ei osanud sellest unistada ja esmased reaktsioonidki olid pigem põlglikud, saadi küllaltki kiiresti aru, kuidas piltide ja kommentaaride abil end avalikus ruumis paremini presenteerida, kuidas like'imisest ja kliki-sõprusest saab filtreerida seda, mis tundub hellitavat meelt ja kuidas disainida rühma kuuluvust ja selle kaudu oma tunnete maailma.

Sündis uudne kaubandus, milles avasid meelepärase identiteedi otsijad keskkonna omanikule enda ja sõpruskonna hingeelu, mida sai sobivate tunnuste alusel kimpu pannes teistele edasi müüa. Nemad kasutasid siis võimalust müüa sarnaste sotsiaalsete valudega ja unistustega rühmale omi tooteid. Kusjuures mõnikord oli kaubaks näiteks teatud rühma inimeste poliitilise meelsuse kujundamine.

Peagi tabati ära, et sotsiaalmeedias saab asendada inimest illusiooniga. Tüssamiseks piisab nimest, pildist ja tekstist. Twitteris on arvatavalt iga seitsmes konto inimest teesklev, Facebookis hinnatakse sellisteks kümneid miljoneid kontosid jne. See pole enam ammu uudis. Mõningase üllatusena on hakatud taipama taolise äri mastaapsust ja hämmastavat lihtsust.

Poliitikute, sportlaste ja muude igat masti tegelaste menuka kuvandi jaoks pole inimesi vaja. Tõeliste pähe arvatud järgijate asemele müüakse miljonite kaupa nimest ja pildist koosnevat tühjust. See omakorda meelitab järgijate sekka uue pärsi inimesi. Oleme juba kord nii hõlpsalt petetavad. Inimese kohta hinnangu kujunemiseks piisab järgijate arvust. Korduste arv trumpab sisu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.