Uuring: ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks ({{commentsTotal}})

Uuringus osalenud Eesti noortest tunneb sisepoliitika vastu huvi vaid kolm kümnest.
Uuringus osalenud Eesti noortest tunneb sisepoliitika vastu huvi vaid kolm kümnest. Autor/allikas: Catch-EyoU/Andu Rämmer/Infogram

Euroopa noorte küsitlusuuring näitab Eesti noorte leiget huvi sisepoliitika vastu ja seda, et ärevad ajad muudava noored ühiskondlikult aktiivseks.

  • Eesti noored hangivad internetist uudiseid enam kui Lõuna- ja Kesk-Euroopa noored.
  • Eestis noored kasutavad aktiivselt internetti ja on samas ka allikakriitilised ega usalda alternatiivset meediat.
  • Pooled uuritud Eesti noortest usaldavad professionaalset meediat. Sama palju noori teeb ka vabatahtlikku tööd.
  • Pooled uuritud Eesti noortest jagavad internetis küll poliitilise sisuga uudiseid, kuid sisepoliitika vastu tunneb huvi vaid kolm noort kümnest.

Noorte osalus ühiskonnaelus ja nende hoiakud ei olene kuigi palju nende koduriigi asukohast Euroopa kaardil, vaid sõltuvad suurel määral ühiskonnas toimuvast.

Sellisele järeldusele jõudis 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses tehtud noorte sotsiaalse ja poliitilise osaluse uuring Catch-EyoU. Uuringu tarbeks vastasid küsimustele nii Põhja-Euroopa (Eesti, Rootsi), Lõuna-Euroopa (Kreeka, Itaalia, Portugal) kui ka Kesk-Euroopa (Tšehhi, Saksamaa) noored.

Tänu sellele, et küsimustiku täitnud noored osalesid aasta hiljem ka kordusküsitluses, õnnestus teadlastel analüüsida ka nende hoiakute püsivust ajas. Nad nägid, et Eestis on noorte hoiakud olnud püsivad, kuid näiteks Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ja võlakriis Kreekas on mõjutanud suurem määral ka nendes riikides elavate noorte ühiskondlikku aktiivsust.

Uuringu tulemusi vahendab ERR Novaatorile Tartu Ülikooli sotsioloog Andu Rämmer. Ta rääkis, et lisaks osalemisele ühiskonnaelus uuriti ka noorte aktiivsust internetis ning mitmesuguseid hoiakuid.

Noored ja internet

Uuringus osalenud noored kasutasid kõigis riikides uudisteallikana valdavalt internetti.

Kõige rohkem hangiti sealt uudiseid Eestis ja Rootsis. Mõlemas riigis oli internet kaheksa noore jaoks kümnest enimkasutud infokanal. Seevastu Portugalis kasutas internetti end maailmas toimuvaga kurssiviimiseks vaid veidi üle poole noortest.

Eestis ja Rootsis seostus aktiivse internetikasutusega ka allikakriitika: nendes riikides uuritud noorte seas on alternatiivsete portaalide usaldusväärsus madalam kui ülejäänutes.

Rootsis pidas uudisloome faktipõhilisust eiravaid alternatiivseid internetiväljaandeid usaldusväärseteks 6% ja Eestis 17% noortest. Nende Kreeka eakaaslastest usaldas alternatiivseid portaale seevastu juba 34% noortest.

Riikides, kus noored kõige innukamalt internetist uudiseid hankisid, usaldati rohkem ka kontrollitavate uudiste edastaja reputatsiooniga professionaalset meediat. Veidi üle poole Eesti noortest ja ligikaudu kaks kolmandikku nende Rootsi eakaaslastest pidasid seda usaldusväärseks uudisteallikaks. Seevastu Kreekas pidas professionaalset meediat usaldusväärseks vaid käputäis, täpsemalt üks kolmandik noortest. Pange tähele, et seal usaldasid noored alternatiivseid meediaväljaandeid enim.

Internet ja ühiskonnas osalemine

See, et oluline osa kõigi maade noorte ühiskondlikust aktiivsusest leidis aset internetis, uuringu teinud teadlasi ei üllatanud.

Nad leidsid, et kõikide uuringus osalenud riikide noored osalevad ühiskonnas kõige enam sellega, et jagavad internetis ühiskondliku või poliitilise sisuga uudiseid. Sellega oli nii Suurbritannias kui Saksamaal tegelenud suuremal või väiksemal määral veidi vähem kui kaheksa noort kümnest ning Kreekas, Itaalias ja Portugalis seitse noort kümnest. Nende Eesti ja ka Rootsi eakaaslastest olid jaganud poliitilise sisuga uudiseid vaid ligikaudu pooled ning Tšehhi noorte seas oli see tegevus veelgi vähem levinud.

Briti noored lõid teiste maade noortest aktiivsemalt kaasa nii internetis asetleidvatel sotsiaalsetel ja poliitilistel teemadel peetud aruteludes kui ka protestiaktsioonides, osalesid sotsiaalvõrgustikes tegutsevates ühiskondlike või poliitiliste teemade ümber koondunud gruppides ja olid aktiivseimateks annetajateks poliitilise tegevuse toetamisel. Briti noorte selline toimekus sotsiaalteadlasi ei üllata, sest küsitlus langes Brexiti rahvahääletuse järgsesse poliitilise aktiivsuse aega.

Eesti noorte agarus sarnastes tegevustes ei erinenud märkimisväärselt ülejäänud maade eakaaslaste omast.

Ka traditsioonilises sotsiaalses ja poliitilises osaluses olid kõige aktiivsemateks Briti noored. Näiteks vabatahtlikuna oli tegutsenud 73% Briti noortest. Veidi tagasihoidlikum oli see Itaalias, kus sellega oli tegelenud ligi 62% noortest. Sama näitaja oli veelgi väiksem Saksamaal, Portugalis ja Eestis, kus vabatahtlikus tegevuses olid kaasa löönud vaid ligikaudu pooled. Kõige vähem olid vabatahtlikus tegevuses osalenud Kreeka, Rootsi ja Tšehhi noored.

Briti noored olid teiste maade eakaaslastest ka aktiivsemateks annetajateks heategevuslikel eesmärkidel, innukamateks märgukirjade koostajateks ja sotsiaalsel või poliitilisel eesmärgil korraldatud kontsertidel osalejateks. Nad osalesid teiste maade eakaaslastest aktiivsemalt ka demonstratsioonidel ja streikides ning tegid rohkem annetusi poliitilise rühmituse või organisatsiooni toetuseks. Nendeski tegevustes ei eristunud Eesti noorte aktiivsus ülejäänud maade noorte omast.

Kaheksa Kreeka ja Briti noort kümnest tundsid väga suurt huvi nii ühiskonnas kui oma koduriigis toimuva vastu. Ka see ei olnud uurijatele üllatuseks, sest küsitluse läbiviimise ajal rabeles Kreeka sügavas majanduskriisis ja Suurbritannia ühiskond elas läbi Brexiti järgseid emotsioone.

Eesti noortest tundis sisepoliitika vastu tugevat huvi vaid kolm noort kümnest. Veelgi vähem kohalikust poliitikast aktiivselt huvitunuid oli Rootsis ja Tšehhis. Eestis oli põlisrahvusest noorte huvi nii ühiskonnas toimuva kui oma koduriigi poliitika vastu vene eakaaslastest kõrgem.

Kool ja demokraatia

Veel järeldasid teadlased noorte vastustest, et klassikliima avatus on tähtis, et noortest kujuneks aktiivsed kodanikud. Veidi üle poole Eesti koolinoortest leidsid, et koolis julgustatakse neid oma arvamusi kujundama ja välja ütlema.

Oma klassiruumi sisekliimat hindasid Eesti noortest oluliselt avatumateks Briti, Rootsi, Kreeka ja Portugali eakaaslased. Samas oli Itaalia ja Tšehhi noorte arvates nende kooli reeglistik märksa piiravam.

Uuringus pöörati tähelepanu ka demokraatliku arutluskultuuri arendamisele. Eesti noortest märkisid vaid pisut enam kui pooled, et koolis julgustatakse neid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel ka eriarvamusel olevate inimestega arutlema. Samal ajal tegeldi arutluskultuuri edendamisega Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia koolides märksa rohkem.

Koolis toimunud poliitilistel ja ühiskondlikel aruteludes on Eestis elavad venekeelsed noored enda hinnangul osalenud märksa vähem kui arvavad enda kohta eestikeelsed noored. Samas hindasid Eesti õpilased oma kooli kaasavaks – poolte Eesti noorte arvates võetakse nende koolis õpilaste soove tõsiselt. Sarnasel seisukohal on ka nende Kreeka ja Briti eakaaslased.

Veelgi rohkem kaasavamaks hindasid oma kooli vaid Rootsi õpilased.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et uuritud maade noorte sotsiaalse ja poliitilise osaluse mustreid mõjutasid kõige enam nende reaktsioonid ühiskonnas toimuvatele sündmustele nagu näiteks eelseisev lahkumine Euroopa Liidust Suurbritannias ja võlakriis Kreekas. Need suured sündmused jätsid varju nende riikide ühiskondade minevikukogemused ja varasemad kultuurilised traditsioonid. Eesti tehtud kordusküsitluse tulemused osundavad aga vaadeldud hoiakute tugevale püsivusele ajas.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: