Kas ühiskonna valvekoera peale võib põhjendamatult haukuda ja uriseda?
"Litsakas noor", "lapsajakirjanik", "absoluutne loll" – niisugused solvangud on vaid osa sellest, mida peavad taluma Eesti naisajakirjanikud. Nende kogemusi agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ning allikatega uuris bakalaureusetöös Greete Palgi, kes lõpetas kevadel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala.
Tema tööst selgub, et peale sedalaadi solvangute tuleb ette ka ajakirjaniku eraellu tungimist, näiteks sellega, et allikad helistavad ajakirjanikule öösel või pühade ajal.
Greete Palgi bakalaureusetöös valimisse kuulusid 12 naisajakirjanikku, kelle tööstaaž ja kajastatavad valdkonnad olid erinevad.
Nooremad ajakirjanikud loetlesid sõnaga "ahistamine" defineeritavaid olukordi rohkem kui vanemad. "Üldiselt määratleti ebamugavaid olukordi näiteks kiusamise või trollimisena," sõnas Palgi.
Laias laastus pidas tema valim kommentaatorite ja allikate rünnakuid paratamatuseks, millega tuleb ajakirjanduses töötades arvestada. Palju arvati ka, et ahistamisega aitab hakkama saada tööstaaži ja -kogemuste kasvades tekkiv paks nahk – oskus ebameeldivustest üle olla.
Palgi aga peab niisugust lahendust küsitavaks, sest see ei hoia põhjendamatut negatiivset kriitikat ajakirjanikust eemal.
"Üks minu valimisse kuuluv ajakirjanik lõpetas ahistamise tõttu tekkinud stressi pärast haiglas, teine ei saanud ahistavate kommentaaride tõttu uinuda. Seega tekitab ahistamine isegi selle eitamisel stressi ja pinget, mis mõjutab nii ohvri füüsilist kui ka vaimset tervist," rääkis Palgi.
Kui kommentaariumides leviv ahistav käitumine pole arvatavasti kellelegi üllatus, siis bakalaureusetööst selgus veel üks, ilmselt ootamatum tõsiasi, et ajakirjanikku võivad sõimata ka tema allikad. Mõjutada on püütud isegi revolvrit näidates.
Kuidas sellises olukorras tegutseda, peale selle, et kasvatada paksu nahka?
Palgi küsitletud ajakirjanikud leiavad tuge oma perest ja kolleegidest. Samal ajal märkisid uuritavad, et isegi lähedased ja töökaaslased ei pruugi neid alati mõista. Näiteks ütles üks uuringus osalenud ajakirjanik: "Tead, selline pisendamine käib patriarhaalse suhtlemisviisi juurde."
"Ajakirjanike sõimamine ja ahistamine kas kommentaariumis, telefonitsi või meilitsi tundub olevat praegu ajakirjanduses paratamatuks peetav asjaolu ja probleemiga ei tegeleta. Kuid sellise olukorra normaliseerimine tuleks lõpetada ja otsida lahendusi, sest ükski inimene ei pea ahistamist ja rünnakuid vaikselt kannatama," leiab Palgi.
Greete Palgi töötab Tartu Postimehe reporterina. Ta tutvustab oma uuringut sel laupäeval Tartus tudengiteaduse konverentsil "Kaaren", mida korraldab üliõpilasseltside liit.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool