Uuringus analüüsisid teadlased inimeste reaktsioone YouTube'i keskkonna videotele, sealhulgas klippidele, kus inimesed suhtlesid eksootiliste loomadega. Täpsemalt vaatlesid autorid, milliste mõtete ja emotikonidega reageerisid inimesed 346-le populaarsele videole. Valmisse võetud klippe oli kõiki vaadatud üle miljoni korra ning kommenteeritud aastatel 2006–2019.

Videotes astusid üles eksootilised kaslased ja inimahvid ning inimesed, kes neid vahetult nunnutasid. Osas videotest lävisid eksootilised loomad mõne koduloomaga, näiteks kassi või koeraga. Tuli välja, et vaatajad reageerisid säärastele videotele väga soosivalt.

"Oi kui armas, tahaks ka..."

Uuringu autori ja Adelaide'i Ülikooli veterinaarmeditsiini tudengi Georgia Moloney sõnul pole YouTube aga pelgalt meediaplatvorm, mis näitab ebatavalist liikidvahelist suhtlust. Tegu on ühtlasi üleilmselt eelistatuima videojagamisplatvormi ja suuruselt kolmanda ühismeediaplatvormiga ehk videote sisu jõuab kõikjale maailmas.

Moloney sõnul tuli valmisse võetud klippides ette näiteks lapsemähkmeid kandvaid ahve, inimahvidest lemmikloomi ja ketti pandud tiigreid, kes mängisid inimestega mõnes äärelinna aias. Videote tagasisidet vaadates nägid uurijad, et lisaks "Oi kui armas" tüüpi kommentaaridele, väitsid inimesed, et tahaksid ka ise mõnd eksootilist looma samamoodi nunnutada.

Siin nägid uurijad ohumärki, sest uuritud videod ei viita pelgalt, et eksootilist looma sobib lemmikuks võtta, vaid muudavad eksootilised lemmikud ihaldusväärseks. See annab aga omakorda hoogu loomadega kaubitsemisele.

Vaadeldud aastate jooksul muutus kommentaaride toon vaid 2015. aastal, mil inimesed väljendasid pahameelt inimahve kujutavate videote suhtes. Uurijate sõnul võib muutus olla osaliselt seotud 2015. aasta rahvusvahelise loomapäästmiskampaaniaga "Kõditamine on piinamine", mis püüdis tõkestada Nycticebus perekonna inimahvide julma kohtlemist.

Vastutus on praegu vaatajal

Eksootiliste lemmikloomadega äritsemine on aga üleilmne mure. Valmisse võetud videodki pärinesid kuuelt mandrilt. Moloney sõnul on ebaseaduslik loomakaubandus palju suurem probleem, kui enamik inimesi teadvustab. Näiteks Austraalias näevad piirivalvurid pidevalt katseid loodusest püütud roomajaid riigist välja smugeldada.

Uuringu juhtivautori Anne-Lise Chaberi sõnul on YouTube'il postitavale sisule olemas üldised ootused ja piirangud. Need toetuvad aga suuresti vaatajate raportitele. Chaber lisas, et ehkki vaatajatelt eeldatakse oskust eristada piinamisvideosid sobivatest, ei pruugi tavainimesed teadagi, kust see piir läheb.

Näiteks paistavad Nycticebus perekonna inimahvid kõditamise peale videos naeratavat. Selline video pole ei vägivaldne ega räige, mistõttu ei pruugi vaataja teada, et loom on tegelikult häiritud ja videost tuleks moderaatoreid teavitada.

Chaber lisab, et YouTube saaks vaatajaid videote sobivusest paremini teavitada, lisades videotele spetsiaalse ikooni. Viimasele klõpsates jõuaks vaataja olulise infoni videos kujutatud looma kohta. Teisisõnu on teavitustöö Chaberi sõnul võtmetegur, kuid sellega peavad kaasas käima ka täiustatud kasutusingimused ja raporteemissüsteemid.

Uurijad pakuvad välja, et YouTube'il võiks olla tarkvara, mis tuvastab automaatselt võtmesõnu, näiteks liiginimetusi video pealkirjas või kirjelduses. Tarkvara võiks sellised videod kohest läbivaatust vajavaks märkida. Samuti soovitavad uurijad kasutada tehisintellekti, mis teeks kindlaks videotes kujutatud ohustatud liigid ja teavitaks vaatajat nende olukorrast.

Teadustöö ilmus ajakirjas PLOS ONE.