Kõige esimene emoji mõeldi välja 1990. aastate lõpus Jaapanis eesmärgiga hoida kokku sõna kirjutamiseks kuluvat aega ja andmemahtu. Nüüdseks on väikesed piltsõnad moodsas keelekasutuses kanda kinnitanud ning neid kasutatakse isiklike naljade, tunnete või muidu stiilivärvingu väljendamiseks. Kuigi arvuti jaoks võib olla emoji'sid sõnadega võrreldes kergem saata ja vastu võtta, pakuvad need inimestele sõnadest suuremat peamurdmist, vahendab ScienceAlert.

Nüüd leidsid Saksa teadlased, et enamik inimesi mõistab emoji'sid hõlpsasti, kui see asendab tekstis otseselt mõnd sõna: näiteks kui lauses "Ostsin uue auto" on viimane sõna asendatud autopildiga. Hõlpsale mõistmisele vaatamata kulub inimesel pildikese lahtimuukimiseks sõnaga võrreldes 1,5 korda rohkem aega.

Ajavahe on uurijate oletamisi tingitud sellest, et inimaju tõlgendab emoji't esmalt pildi, mitte sõnana. See tähendab infotöötluses üht lisasammu: esmalt peab aju nähtud pildi ära tundma ja seejärel leidma pildiga sobiva sõna. Lihtsalt sõna lugedes tuleb tähendus kiiremini kätte.

Tulemuses ei pruugi olla pealtnäha midagi uut. Samas oli autorite üllatuseks enne väga vähe uuritud, kas inimesed tõlgendavad emoji'sid piltide või sõnadena – eriti juhul, kui emoji asendab mõnd keelendit ametlikumas tekstis.

Mõistmaks, kuidas inimese aju emoji'sid sisaldavaid lauseid töötleb, korraldasid Saksa teadlased katse. Selles tuli saksa emakeelega 53 inimesel lugeda veebis etteantud lauseid nii, et need ilmusid ekraanile ühe sõna haaval. 

Kui palju aega kellelgi iga sõna lugemiseks ka kulus, pidid osalejad järgmise sõna nägemiseks ise sobival hetkel klahvi vajutama. Mõnes lauses oli üks sõna asendatud emoji'ga. Peale iga lause lõpunilugemist küsiti osalejatelt küsimusi, mis kompasid, kas nad said loetust õigesti aru.

Vaadates, kui kaua osalejatel iga sõna lugemiseks aega läks, leidsid uurijad, et enamik inimesi mõistsid emoji'ga lauseid õigesti. Samas kulus inimestel emoji'ga lause lugemiseks umbes 350 millisekundit rohkem, kui ainult sõnadest koosneva lause puhul. Kui ühe sõna mõistmiseks kulus osalejatel keskmiselt 456 millisekundit, siis emotikoni sisu sai selgeks 804 millisekundiga.

Kuigi vahe võib näida suur, on uurijate sõnul tegu ikkagi üsna kiire mõistmisega. Veel enam, kui sõna asendatakse pildikesega, mis vastab mõnele samamoodi hääldatavale sõnale – näiteks asendatakse sõna (arvuti)hiir närilise pildiga – kulub inimajul loetu mõistmiseks vaid 900 millisekundit kauem.

See tähendab, et ühe sekundi jooksul suudab inimese aju leida pika nimekirja sõnu, mis kõlaks sarnaselt ja sobiks nähtud pildiga kokku. Nendest valibki aju välja sobivaima homofooni ehk samakõlalise sõna.

Uurijate sõnul algab nähtu lahtimuukimine visuaalsete ideede töötlusest. Kui sellest ei piisa tähendusliku jutu kokkusaamiseks, liigub aju mõne pildiga sobiva sõna hääldusinfo juurde ja otsib sobivaid tähendusi sealt. See tähendab, et visuaalse külje hindamisel leitud esimene tähendus heidetakse kõrvale.

Katse tulemuste põhjal osutavad autorid, et inimesed tõlgendavad emoji'sid sõltuvalt pildikeste kontekstist. Näiteks kui emoji asendab otseselt mõnda sõna, ei vaevu aju asendatud sõna tervikuna üles otsima ega selle kõla üle mõtlema. Kui aga sõna asendatakse emotikoniga, mis kujutab mõnda sarnase kõlaga sõna, võtab aju ette põhjalikuma kontrolli.

Hea emoji-kirjaoskusega inimestel ei läinud homofoonide mõistatamine katses kuidagi teistest paremini. See tähendab uurijate sõnul, et ka kogenud emoji-lugejate ajud pole harjunud iga sõna keelelist tausta läbi vaatama. Järelikult pole neil argielus emoji-rikkaid tekste lugedes seda oskust vaja.

Tulevased katsed näitavad, kas uuringu tulemused korduvad suurema inimhulga ja teiste keelte puhul. Uuringu autoritel on plaanis korraldada sarnane katse ka skisofreenia diagnoosiga inimestega, kellest paljudele valmistab kõnekujundite mõistmine raskusi.

Uuring ilmus ajakirjas Computers in Human Behavior.