Ehkki jõudmine praegusesse nii-öelda tõejärgsesse ajastusse tuli paljudele inimestele ootamatult, viitab uus uuring, et märgid olid õhus juba varem. Viimase 40 aasta jooksul on avalik huvi nihkunud üha kiiremini kollektiivilt üksikisikule ja ratsionaalsuselt tunnetele.

Mõistus ja tunded

Töö autorid analüüsisid miljonite raamatute keelekasutust. Nii märkasid nad, et arutleva mõtlemisega seotud väljendeid, nagu 'kindlaks määrama' ja 'järeldus' kasutati alates 1850. aastast üha enam. Samal ajal pruugiti vähem inimliku kogemusega seotud sõnu, nagu 'tundma' ja 'uskuma'. 

Viimase 40 aasta jooksul on see muster aga pahupidi pöördunud, käies käsikäes kaldumisega kollektiivselt mõtteviisilt üksikukesksusele. Sellele muutusele viitab asesõna 'meie' asendumine asesõnaga 'mina'.

Uuringu kaasautori Johan Bolleni sõnul on kahe nii suure ja üheaegse muutuse jälgede ajamine kirjakeeles omaette proovikivi. Siiski näitab töö, et muutusi on näha nii ilu- kui ka aimekirjanduses. Pealekauba täheldasid uurijad sama mustrit New York Timesi artiklites, mis viitab, et muutus puudutas ühiskonda laiemalt.

Miks nii?

Uuringu juhtivautori Marten Schefferi sõnul võib 1850.–1980. aastate keelekasutuse tagamaade kohta teha vaid oletusi. Üks võimalus on, et toonane teaduse ja tehnoloogia kiire areng ühes oma sotsiaalmajanduslike hüvedega tõstsid avalikkuse silmis teadusliku mõtteviisi prestiiži.

Ajapikku imbus teaduslikkus ka kultuuri, ühiskonnaellu ja selle institutsioonidesse haridusest poliitikani. Nagu oletas kunagi sotsioloog Max Weber, võis see omakorda viia üldise pettumuseni, kui spirituaalsuse roll moodsas, bürokraatlikus ja ilmalikus ühiskonnas vähenes.

Mis põhjusel kaalukauss 1980. aasta kandis teadusliku mõtteviisi kahjuks kalduma hakkas, on uurijate sõnul isegi keerulisem öelda. Siiski oletavad nad, et pööre võib olla seotud 1980. aastate alguse majanduspoliitiliste muutuste tõttu tekkinud pingetega. Uuendusi võidi kaitsta küll ratsionaalsete argumentidega, kuid neist tulenevad hüved ei jagunenud ühiskonnas ühtlaselt.

Ühismeediaajastu

Autorid leidsid, et pööre ratsionaalsuselt tunnete juurde kiirenes raamatukeeles 2007. aasta paiku koos ühismeedia tõusuga. Siis jäi kõigis uuritud keeltes faktidega seotud sõnu järsult vähemaks ja tundelaenguga sõnu tuli valinal juurde. Siingi käis muutusega käsikäes kollektivistliku keelekasutuse asendumine individualistlikuga.

Uuringu kaasautori Ingrid van de Leemputi sõnul võib muutuse põhjus olla milline tahes. Tulemused näitavad siiski, et tõejärgsus kui nähtus on seotud ajalooliste kõikumistega inimmõtlemise kahe alustala ehk arutluse ja kõhutunde vahel.

Kui see tõesti nii on, võib inimkonna laiemat mõtteviisi muutust olla suisa võimatu tagasi pöörata, märgib van de Leemput. Sestap soovitab ta ühiskondadel otsida uut tasakaalu, tunnustades ühelt poolt kõhutunde ja tunnete olulisust, aga teiselt poolt püüdes erinevaid teemasid süvitsi lahata arutluskäigu ja teadusliku mõtlemise abil.

Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.