Linnastunud sääsed naudivad järglaste arvelt hõlbuelu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sügisene metsasääsk. Autor/allikas: Judy Gallagher/Flickr (CC BY 2.0)

Mida suuremaks paisuvad linnad, seda suurem on tõenäosus, et ka mõne sääse elupaik juhtub olema linnas. Eesti Maaülikooli ja keskkonnaameti teadlaste tehtud uuringus selgus, et näiteks Tartus elab 20 erinevat liiki sääski, kes leiavad eest küll rikkaliku toidulaua, ent peavad arvestama linna võimaliku liigkuiva kliimaga.

"Kui maapiirkonnas tuleb ohvreid pikemalt otsida, siis tiheasustusega paikades tulevad inimesed, tihti koos lemmikloomadega, ise parkidesse aega viitma," kirjeldab EMÜ nooremteadur Heli Kirik linna kolinud sääskede elu.

Koos kolleegide Lea Tammelehe ja Olavi Kurinaga EMÜ-st ning Viktoria Burtiniga keskkonnaametist uuris ta, kuidas mõjutavad ilmastikutingimused sääskede elu boreaalse kliimavöötme linnas. Selleks püüdsid nad Tartust kolme aasta jooksul maist septembrini sääski ja määrasid viimaste liigikuuluvust. Kokku püüdsid uurijad 1890 sääske neljast erinevast sääseperekonnast.

Linnastunud laulusääsed

"Rahvasuus mõistetakse sääskede all harilikult pistesääsklaseid (sugukond Culicidae). Just nemad on need, kes meid soojal ajal tihti valusate hammustustega kimbutavad," märgib Heli Kirik. Eestis elab umbes 32 pistesääsklaste liiki viiest erinevast perekonnast.

Linnaelu tõmbab meie liikidest Kiriku sõnul enim harilikku laulusääske (Culex pipiens), kelle vastsed saavad hakkama ka väga väikestes ajutistes veekogudes. "Näiteks on hariliku laulusääse noorvorme leitud veega täitunud pudelikorkidest ja surnuaia lillevaasidest," toob ta näite. Laulusääsed on inimestega juba sedavõrd kaua koos elanud, et nende seas on välja arenenud alamliik majasääsk (Culex pipiens molestus). Viimased elavad nooremteaduri sõnul meeleldi hoonetes ja muudes ehitistes.

Harilik laulusääsk. Autor/allikas: Ryszard/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Laulusääse ja majasääse hoonelembus on siiski pigem erandlik. Kiriku sõnul lõikab enamik linna kolinud pistesääski rohkem kasu linna rohealadest ega trügi kesklinna suurte majade vahele.

"Tartus tehtud teadustöö jooksul õnnestus kolme aasta jooksul koguda umbes 20 erinevat liiki pistesääsklaseid, mis on linna kohta küllaltki kõrge tulemus," ütleb ta. Tulemus lubab uurimisrühmal järeldada, et Tartu on pistesääskedele sobivate elupaikade poolest mitmekesine paik. Samuti saavad Tartus hakkama mitmed metsikumat keskkonda eelistavad putukad.

Kõik kinni püütud sääsed ei pruugi üldse linnast pärit olla, vaid võivad olla sisserändajad. "Pistesääsed võivad toidu ja paarilise otsingutel läbida mitu kilomeetrit," selgitab Kirik. Teisalt on Eestis kaks sääseliiki, kes ei pea paljuks lennata selleks 20 kuni 40 kilomeetrit. Neist üks liik, sügisene metsasääsk (Aedes vexans), oli doktorandi sõnul ka Tartus esindatud. 

Linnaelu pole tingimata parem

Heli Kiriku sõnul on linnaelul sääskedele nii voorusi kui ka puudusi. Linna suurim tõmbenumber on, nagu öeldud, rikkalik toidulaud verd otsivatele emastele pistesääskedele. Muus osas oleneb linna sobivus elupaigana nii linna asukohast kui ka linnaruumi liigendatusest.

"Pistesääsklaste vastsed vajavad arenemiseks vett, esimesed munad hakkavad kevadeti kooruma juba +4°C juures, aga mida soojemaks läheb, seda kiiremini noorvormide areng toimub," kirjeldab Kirik. Täiskasvanud sääsed eelistavad tema sõnul varjulisi ja niiskeid paiku, kus neid ei ohusta läbikuivamine suvel ega tugev tuul. Linnad võivad samas olla ümbritsevast keskkonnast tunduvalt soojemad, aga ka kuivemad. Pistesääsed jäävad seepärast ellu linnades, kus on rohkem veekogusid ja õhuniiskust.

"Näiteks paljud troopikas asuvad linnad on kõrge niiskustaseme tõttu pistesääskedele suurepärased elukohad, aga Eestis võivad tihedalt hoonestatud paigad õrna ehitusega putukatele liiga kuivaks jääda," võrdleb Kirik. Samas on paljud meie linnade rohealad tema sõnul pistesääskedele üpris sobivad.

Sääsehaigused levivad linnas paremini

Kas tulevikus elab Eesti linnades praegusest veel rohkem sääski, on Heli Kiriku sõnul keeruline ennustada. Eesti tuleviku kliima peaks ennustuste järgi olema praegusest soojem ja veidi niiskem, mille järgi võiks doktorandi sõnul oletada, et pistesääskede arvukus Eestis tõuseb.

"Ei saa välistada, et meieni jõuavad läbi kaubandusteede praegu soojematel aladel levinud invasiivsed liigid, kellele võivad Eestis sobivateks elukeskkondadeks olla just ümbritsevatest aladest soojemad linnad," sõnab ta.

Suuresti sõltub sääskede arvukus linnas ka linna enda arengust. "Näiteks palavad ja kuivad hoonete vahelised alad pistesääskedele ei sobi, aga need ei meeldi ka inimestele," märgib Kirik, aga lisab, et linnaplaneerimisel saab pistesääskedega seotud probleeme ennetada.

Üks selline mure on see, et sääsed levitavad haiguseid ning Eesti linnades on Põhja-Euroopas haiguseid kandvad sääseliigid esindatud. Linnas võivad haigustekitajad Kiriku sõnul kiiresti levida, sest pistesääsed puutuvad korraga kokku paljude inimeste, nende lemmikloomade ja linna kolinud metsloomadega. "Samuti on asustustiheduse tõttu just linnas suurem tõenäosus, et mõni reisilt saabunud inimene toob endaga kaasa eksootilise pistesääskedega leviva haigustekitaja, mida siinsed liigid suudavad edasi kandma hakata," tõdeb doktorant.

Eestis elab, nagu öeldud, 32 pistseääsklaste liiki. Kiriku sõnul on meil esindatud metsasääsed (perekond Aedes), hallasääsed (perekond Anopheles), soomussääsed (perekond Coquillettidia), laulusääsed (perekond Culex) ja linnusääsed (perekond Culiseta). Teaduses mõeldakse sääskede all tema sõnul aga palju suuremat putukate gruppi, kuhu kuuluvad ka näiteks seenesääsklased (sugukond Mycetophilidae), surusääsklased (sugukond Chironomidae) ja mitmed teised putukad, keda verest toitumine üldse ei huvita.

Õnneks ei ole pistesääsklased Kiriku sõnul Eestis praegu suur probleem ega sega oluliselt linnade rohealadel ajaveetmist. "Niimoodi saavad putukad ja inimesed täitsa hästi kõrvuti elada," ütleb ta.

Heli Kirik ja kolleegid kirjutavad linnasääskedest ajakirjas Insects.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: