"Tsikaadid on selle poolest erilised, et neil on hästi pikk arengutsükkel," ütles Tartes saates "Terevisioon". Mõnel tsikaadiligil kulub valmikuks saamiseks 13 aastat, praegu ilmuvad USAs maapõuest välja aga 17-aastase arengutsükliga liigi esindajad. Kui 17 aastat möödub, tulevad miljonid valmikud ühe kevade jooksul korraga välja. "Mõne nädala jooksul nad paarituvad, munevad ja järgmised 17 aastat nendest ei näe ega kuule," kirjeldas putukateadlane tsikaadide elutsüklit.

Maa all veedetud aastate jooksul elab tsikaad Tartese sõnul puude juurte peal ja imeb seal taimemahla. Põllumehed tsikaade kartma ei pea, sest viimaseid huvitavad eeskätt lehtpuud. "Nii palju on küll näidatud, et kui väljavoorimise aasta hakkab lähenema ja ka vastsed on suuremad, siis puude kasv aeglustub," ütles Tartes. Ehkki puud peavad pakkuma mahla ka tsikaadivalmikutele, ei kanna need teadlase sõnul suurt kahju.

Inimene märkab tsikaade hoopis teisel põhjusel: tegu on maailma kõige valjemini häälitsevate putukatega. "Ehk kui üks tsikaad häält teeb ja tema lähedale minna, võib seda võrrelda motoorsae heliga," selgitas Tartes.

Tsikaadide pikk arengufaas ja tsükliline sigimine on teadlase sõnul aga kohastumus, et karjakesi paremini ellu jääda. "Kui tullakse ükshaaval välja, siis mõni suurem ämblik või linnud saavad neid ära nokkida. Kui aga tsikaade on miljonites korraga, siis kiskjate arvukus mitte kunagi ei ületa saaklooma arvukust," märkis ta.

Tsikaadide arengutsükkel on küll erakordselt pikk, ent Urmas Tartese sõnul ongi putukate vastseelu pikem kui valmikuelu. Sama kehtib ka Eestis elavate putukate kohta. "Võtame kas või kõigi lemmikud sääsed. Nende vastsed elavad ka ootel kuu või kaks ja nende valmikuelu on mõni nädal kuni mõni kuu," võrdles ta.