Eesti nurmenukuvaimustus tabas ülejäänud Euroopat

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nurmenukud. Autor/allikas: Kaarel Kaisel

Tartu Ülikooli teadlased lükkasid 2019. aastal käima projekti "Eesti otsib nurmenukke", mille eesmärk oli eestimaalaste abiga kaardistada päikesekollaste nurmenukkude käekäiku Eestis. Sel aastal on tabanud omalaadne nurmenukuvaimustus ka ülejäänud Euroopat, märgib projekti eestvedaja, Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik.

Eestimaa Looduse Fondi abiga käivitatud projekti raames palusid teadlased inimestel otsida üles nurmenukud ja piiluda saja nurmenukuisendi õie sisse. Piltide ja tulemuste sisestamiseks loodi selleks ette nähtud veebikeskkond.

Kodanikuteadlaste peamine ülesanne oli eristada kahte tüüpi nurmenukke ja määrata nende esinemissagedus. "Nurmenukul on kahte tüüpi õisi. S-tüüpi õitega taimedel on õie peale vaadates näha ainult tolmukad, mille all varjub silmale nähtamatuks jääv emakas. L-tüüpi õitega nurmenukkudel on vastupidi kõrge emakas ja madalad tolmukad," selgitas Aavik.

Hoolikal vaatlemisel võib näha, et nurmenukkude õisi on kahte tüüpi. Pildil vasakpoolne on L-tüüp ja parempoolne S-tüüp. Autor/allikas: 2019. aasta kampaanias osalenud vaatlejad

Kaasprofessor rõhutas, et paljunemiseks vajab nurmenukk teist tüüpi isendi õietolmu. Seetõttu on oluline, et ühes asurkonnas oleks S- ja L-tüüpi nurmenukke enam-vähem võrdselt. Ta lisas, et nurmenukk ei ole taim, mis suudaks iseennast viljastada. Seda tööd teevad tolmeldavad putukad. 

See tähendab, et kui ühes asurkonnas esineb ainult ühte tüüpi nurmenukke ja ei leia sinna teed ka teisest nurmenukukogumikust viljastumiseks sobivat õietolmu kandvaid putukaid, siis on see asurkond määratud välja surema.

Aaviku sõnul oli projekti esimesel ehk 2019. aastal üllatavalt palju osalejaid. "Inimeste huvi oli suur ja me saime väga palju positiivset tagasisidet ning väärtuslikke andmeid edasiseks analüüsiks. Kokku tuli projekti esimesel aastal vaatlusi ligi 1700 asukohast. Teiste seas vaatles nurmenukke üle 200 koolidest ja lasteaedadest pärit rühma," kommenteeris Aavik. 

Lapsed nurmenukke vaatlemas. Autor/allikas: Kaarel Kaisel

Möödunud aastal koolid küll ei osalenud, aga samas oli inimestel koroonapiirangute tõttu vaba aega ja seda kasutati ka nurmenukkude vaatlemiseks. Kokku laekus möödunud aastal andmeid ligi 1300 vaatluskohast, sealhulgas paarsada ka Lätist.

Eri tüüpi nurmenukkude tasakaal on paigast ära

Nii meedias kui ka teadusartiklina avaldatud tulemused näitasid, et Eesti maastikes on ülekaalus S-tüüpi nurmenukud. Tasakaal oli paigast ära just väiksemates populatsioonides. Ühe tüübi domineerimine kahjustab nurmenukkude paljunemisedukust ja ohustab liigi jätkusuutlikkust. 

"Meie doktorandi Marianne Kaldra poolt tehtud uuring aga näitab, et mida rohkem on eri tüüpi isendite tasakaal paigast ära ehk mida vähem on sobivaid partnereid, seda madalam on nurmenukkude geneetiline mitmekesisus. Viimane on omakorda oluline kohanemisel muutuva keskkonnaga," selgitas Aavik.

Nurmenukk ja tolmeldaja. Autor/allikas: Kaarel Kaisel

Varasemad teadustööd on näidanud, et kui nurmenuku meeliselupaigad, niidukooslused kaovad ja nende pindalad kahanevad, siis läheb S- ja L-tüüpi nurmenukkude tasakaal paigast ära. "Seega nurmenukkude eri tüüpide uurimine annab aimu, mis olukorras üks või teine niiduala on. Võib oletada, et kui nurmenuku olukord pole kiita, siis peegeldab see tõenäoliselt mingil määral ka teiste niiduelupaikadest sõltuvate liikide seisundit," põhjendas Aavik nurmenukkude olukorra kaardistamise vajadust.

Nurmenukufront liigub lõunast põhja poole

Kuna teadlased ei osanud täpselt seletada, miks on L- ja S-tüüpi nurmenukkude tasakaal paigast ära, siis otsustati käesoleval aastal projekti laiendada üle terve Euroopa. "Nüüdseks oleme leidnud partnereid 30 riigist," sõnas Aavik. 

Üleeuroopalise projekti raames tõlgiti vajalikud vaatlusvormid ja info võõrkeeltesse ning saadeti erinevate riikide teadlasgruppidele, koolidesse, botaanikaaedadesse ja looduskaitseorganisatsioonidesse. "Lõuna pool nurmenukud juba õitsevad ja nende front liigub vaikselt põhja poole. Hoiame praegu laekuvatel vaatlusandmetel pidevalt silma peal," sõnas Aavik.

Nurmenukufront. Autor/allikas: Evelyn Uuemaa

Kaasprofessor lisas, et eriti soojalt on nurmenuku algatus vastu võetud näiteks Inglismaal, Sloveenias ja Tšehhis, kus on ilmunud kajastusi mitmes suures meediaväljaandes. Praeguseks, mil kampaania kogub alles hoogu, on üle Euroopa kokku laekunud juba üle 1000 vaatluse, mis hõlmavad andmeid ligi 67 000 nurmenuku isendi kohta. 

Üleeuroopaline lähenemine on juba praeguseks näidanud, et nii mõnelgi pool on meil veel nii tavaline nurmenukk muutunud haruldaseks. Peamine põhjus on maakasutuse muutus, sealhulgas niidukoosluste kadumine. 

Nurmenukku kui rahvameditsiinis tuntud ja hinnatud ravimtaime ohustavad ka muud probleemid. "Näiteks on Kreeka hädas naaberriikidest pärit röövkorjajatega, kes salaja sadade kilode viisi nurmenukuõisi koguvad, et need hiljem koduriigis vahendajate kaudu mujale Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse müüa. Selline massiline röövkorje ohustab tõsiselt sealseid looduslikke nurmenukupopulatsioone," selgitas Aavik.

Eesti nurmenukuvaatlused on peagi algamas

Nii nagu möödunud aastatel, on ka see aasta kõik eestimaalased oodatud peagi õitsema hakkavaid nurmenukke vaatlema. Selleks tuleb võtta ühes nutiseade või paber ja pliiats ning otsida üles nurmenukud.

Harilikku nurmenukku võib leida kõikjal Eestis. Eriti sagedane on nurmenukk Eesti lääne- ja põhjaosas. Lisaks niitudele kohtab nurmenukke teepervedel ja metsaservades, kuid vaatlusi on laekunud ka ebatavalisematest kohtadest, sealhulgas Vormsi lennuväljalt, Kaali kraatri lähistelt, surnuaedadest ja muljatki. Vaatlejatel tasub seega silmad lahti hoida.

Kui nurmenukud on leitud, võib asuda nurmenukuõisi uurima. Ühes nurmenukuasurkonnas tuleks piiluda 100 nurmenukutaime õie sisse, et teha kindlaks, kas on tegu S- või L-tüüpi õiega. Kui nurmenukke on vähem, pole lugu. Väga väärtuslikud on ka väiksematest nurmenukukogumikest pärit andmed. 

Et hinnata nurmenukukogumiku suuruse mõju eri õietüüpide sagedusele, paluvad teadlased sel aastal vaatlejal hinnata, kas on tegu väikse asurkonnaga (< 100 isendi), või kasvab vaadeldaval alal mõnisada või suisa tuhandeid nurmenukke. Kui võimalik, võiks osalejad vaatlusest ja vaadeldavatest taimedest ka fotosid teha.

Andmed ja fotod saab veebilehel www.nurmenukk.ee üles laadida kas kohe vaatluskohas, kasutades selleks nutiseadet, või siis hiljem, kui vaatluse tegemiseks kasutati paberit ja pliiatsit. Vaatluskeskonnas leiab osaleja ka kõik muu vajaliku info.

Vaatlusi tuleks teha loodust kahjustamata ja järgides looduses liikumise ettevaatusabinõusid ning koroonaviiruse levikuga seotud piiranguid. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: