Bioloogid loodavad lahendada alanud nurmenukuvaatlusega suure õieprobleemi
Harrastusteadlased on teinud nelja aastaga enam kui 900 000 nurmenukuvaatlust ja andnud teadlastele infot selle kohta, kui palju ja milliseid nurmenukke nad looduses kohtasid. See on viinud ootamatu avastuseni.
"Me eeldasime, et neid õietüüpe, S-i ja L-i, on võrdselt. Seda on eelnevates teadusuuringutest leitud, aga need tuhanded vaatlused näitavad meile, et ei ole neid õietüüpe võrdselt. See on täitsa ootamatu tulemus. Õietüüpide sagedus on palju rohkem paigast ära just väikestes nurmenukupopulatsioonides," sõnas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Tsipe Aavik.
Nüüd ongi vaja välja selgitada, miks see nii on. "Selle uue projekti raames üritame vaadata koos teiste teadlastega, miks need tulemused sellised on. Kas üks põhjuseid on näiteks tolmeldajate, tolmeldavate putukate liigilise koosseisu või liigilise mitmekesisuse muutus," loetles kaasprofessor.
Teadlased näevad tema sõnul nurmenukke mudelsüsteemina, et vaadata, kuidas maastikumuutused mõjutavad lisaks liikidele, liigirikkust ja liikidevahelisi seoseid. "Nurmenukk ilma tolmeldavate putukateta ei saa hakkama üldse. Kuna meil on suured muutused toimunud viimase saja aasta jooksul, ilmselt on mõjutanud need ka putukaid ja selle kaudu nurmenukku. Võib-olla ongi seetõttu ootamatud muutused nurmenukuga toimumas," tõi Aavik välja ühe võimaluse.
Üle-euroopaline koostöö ja loendus jätkuvad ka tänavu. Kevadiselt soojad ilmad on meelitanud nurmenukud õitsema ja teadlased kutsuvad taas rahvast üles loendamisse panustama. "Eriti teretulnud on vaatlused, kus inimesed külastavad sedasama kohta, mida on varasematel aastatel külastanud ja nurmenukke vaadelnud ja meile infot saatnud. Selline teadmine meil praegu täielikult puudub, mis toimub aja jooksul samas kohas samas paigas sama nurmenukupopulatsiooniga," sõnas Aavik.
Vaata intervjuud Tsipe Aavikuga ka saates "Terevisioon".
Mida harrastusteadlased teha saavad?
Kodanikuteadlaste peamine ülesanne on eristada kahte tüüpi nurmenukke ja määrata nende esinemissagedus. Nurmenukul on kahte tüüpi õisi. S-tüüpi õitega taimedel on õie peale vaadates näha ainult tolmukad, mille all varjub silmale nähtamatuks jääv emakas. L-tüüpi õitega nurmenukkudel on vastupidi kõrge emakas ja madalad tolmukad
Kui nurmenukud on leitud, võib asuda nurmenukuõisi uurima. Ühes nurmenukuasurkonnas tuleks piiluda 100 nurmenukutaime õie sisse, et teha kindlaks, kas on tegu S- või L-tüüpi õiega. Kui nurmenukke on vähem, pole lugu. Väga väärtuslikud on ka väiksematest nurmenukukogumikest pärit andmed.
Et hinnata nurmenukukogumiku suuruse mõju eri õietüüpide sagedusele, paluvad teadlased vaatlejal hinnata, kas on tegu väikse asurkonnaga (< 100 isendi), või kasvab vaadeldaval alal mõnisada või suisa tuhandeid nurmenukke. Kui võimalik, võiks osalejad vaatlusest ja vaadeldavatest taimedest ka fotosid teha.
Andmed ja fotod saab veebilehel www.nurmenukk.ee üles laadida kas kohe vaatluskohas, kasutades selleks nutiseadet, või siis hiljem, kui vaatluse tegemiseks kasutati paberit ja pliiatsit. Vaatluskeskonnas leiab osaleja ka kõik muu vajaliku info.
Vaatlusi tuleks teha loodust kahjustamata ja järgides looduses liikumise ettevaatusabinõusid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa