Kui Eestis tehti nurmenukuvaatlusega algust juba neli aastat tagasi, siis eelmisel kevadel sai sellest ka üleeuroopaline kampaania. Teadlased palusid inimestel minna loodusesse, otsida nurmenukke ja piiluda õie sisse. 

Harilik nurmenukk on erikaelne. See tähendab, et taimel esineb kahte tüüpi õisi, mida kutsutakse S-tüübiks ja L-tüübiks. S-tüübi õies on peale vaadates näha tolmukaid ning L-tüübil on näha keskel emakakael.

Aavik rääkis, et teooria kohaselt peaks S- ja L-tüüpi õisi olema looduses võrdselt. "Huvitav on see, et kampaania tulemusel saime teada, et tegelikult on S-tüüpi õisi ehk tolmukaid rohkem," sõnas ta. Miks see nii on, seda teadlased päris täpselt ei tea. Kuna aga Eestist säärased tulemused selgusid, taheti teada, kas ka mujal Euroopas on nõnda.

Peamiselt vaadeldakse nurmenukke selleks, et näha, kas maastikumuutused Euroopas on mõjutanud elurikkust. Nurmenukk on justkui indikaator, mis peaks näitama, kui tasakaal nihkub paigast. "Me nüüd tegeleme kogutud andmetega edasi ja vaatame, kas see on seotud maastikumuutustega," sõnas Aavik.

Kaasprofessor rääkis, et kui Eestis jääb mulje, nagu oleks nurmenukke küll ja veel, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis, kus neid võib kergesti leida teepervedelt, siis nii mõneski Euroopa paigas on nurmenukk haruldus ja ta on looduskaitse all.

"Mõnes piirkonnas, näiteks Saksamaal või Hollandis, oli keeruline saata inimesi looduskaitsealust liiki vaatlema, sest mõnes kohas võib olla vaja eriluba, et uuringut läbi viia," lausus Aavik. Seega ei saa öelda, et nurmenuku käsi käiks igal pool hästi, aga samas annab see teadlase sõnul tulevikuvaadet ka Eesti jaoks, sest kui siingi maastikud muutuvad, võib see nurmenukku mõjutada.

Aaviku sõnul on ka eriskummalisi nurmenukke, millele peale vaadates on näha nii emakat kui ka tolmukat. "Me tahame sedagi edasi uurida, kas nurmenukk võib kuidagi maastikumuutuste tingimustel evolutsioneeruda," sõnas ta.

Kuigi selleks aastaks on nurmenuku õitseaeg suures osas läbi ja järgnevatel aastatel taolist suurt kampaaniat plaanis ei ole, siis nurmenukuvaatluste internetilehekülg jääb avatuks. Jjärgmisel kevadel saavad inimesed oma vaatlustulemusi endiselt selle abil jagada. Eriti oodatud on andmed piirkondadest, kust varasematel aastatel juba nurmenukke vaadeldi.

Samuti tundub Aavikule, et Euroopas saab suurem nurmenukuvaatlus alles hoogu sisse. "Kui satute järgmisel aastal mujale riiki, kui nurmenukud õitsevad, siis sealt pärit andmed on väga oodatud," lausus ta.

Nelja aasta jooksul said teadlased teavet ligi 800 000 nurmenuku kohta. Aaviku sõnul on see üüratu kogus. "Selle tulemuseni jõudsime tänu kõikidele tuhandetele inimestele, kes võtsid vaevaks otsida nurmenukke ja piiluda nende sisse," lausus Aavik.