Kliimamuutus lööb nurmenukkude suguelus tasakaalu paigast

Euroopa 32 riigi harrastusteadlaste kaasabil vaadeldi aastatel 2021-2022 nurmenukke enam kui 5200 asukohas. Tulemused heidavad valgust putuktolmlevate taimede toimetulekule ja kohastumispüüdlustele muutuva kliima ning maakasutuse tingimustes.
Harilikku nurmenukk (Primula veris) on teadlaste jaoks üks mudelliikidest putuktolmlevate taimede uurimisel. Üllatavate tulemustega äsja ilmunud uuring sai sellises ulatuses teoks üksnes tänu Euroopa teadushuvilistele elanikele.
Nurmenukkudel võib olla kahte tüüpi õisi. L-tüüpi õite puhul asuvad tolmukad õie põhjas ja emakakael on pikk. S-tüüpi õitega nurmenukkudel on aga emakakael lühike ja tolmukad asuvad kõrgel. Nii mõnelgi taimeliigil on välja arenenud eritüüpi õied isetolmlemise takistamiseks ja putuktolmlemise hõlbustamiseks.
Üldjuhul peaks S- ja L-tüüpi õitega taimede osakaal olema elujõulises taimeasurkonnas üsna võrdne. Seemneid saab toota vaid see nurmenukk, mis on saanud õietolmu teise õietüübiga nurmenukult.
Euroopa eri paigus vaadeldud nurmenukupopulatsioonides täheldati aga märkimisväärset tasakaalust kõrvalekaldumist ja S-tüüpi õitega taimede ülekaalu. Viimaseid oli üheksa protsenti rohkem kui L-tüüpi õite kandjaid. Tasakaalust hälbimine, olenemata õietüübist, oli sagedasem väiksemates asurkondades.
Kliima- ja maakasutusandmetega kõrvutamisel selgus, et S-tüüpi õitega nurmenukkude ülekaalu taga oli suurem suvine sademetehulk ja intensiivsem maakasutus. Varasematest uuringutest on teada, et õietüüpide ebavõrdne osakaal populatsioonis on üks riskiteguritest, mis võib viia liigi hääbumiseni.
Uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik selgitas, et tegu on väga üllatavate tulemustega, mille seletamine pakub rohkelt edasist uurimisainest.
Aaviku sõnul saadi samalaadsed tulemused mõne aasta eest Eesti harrastusteaduse algatuse "Eesti otsib nurmenukke" vaatluste käigus. Toona seostati aga nihkeid sellega, et Eesti jääb nurmenukkude leviala põhjapiirile. "Värske uuringuga saime kinnitust, et tegelikult on õietüüpide tasakaal häiritud üle Euroopa, mistõttu on muutus märksa tähenduslikum," ütles Aavik.
Teadlaste hüpoteesi järgi võib see olla evolutsiooniliste muutuste teekonnal üks samm, mis aitab taimedel toime tulla keskkonnamuutustega – sobivate kasvukohtade kadumise ja killustumise, tolmeldajate mitmekesisuse ja koosseisu muutuste ning soojema ja niiskema kliimaga. Avviku sõnul on üleeuroopaline nurmenukuvaatlus selle oletuse kontrollimisel alles esimene etapp.
Rahvusvahelise nurmenukukampaania käigus kutsusid Tartu Ülikooli teadlased 2021. ja 2022. aasta kevadel Euroopa inimesi nurmenukke vaatlema ja oma vaatlusandmeid jagama. Aastal 2019 Eestist alguse saanud harrastusteaduse projekti käigus tehti nelja aasta jooksul vaatlusi enam kui 8000 paigas üle Euroopa ja vaadati ligikaudu 900 000 nurmenukku sisse.
Tsipe Aavik ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Journal of Ecology.
Toimetaja: Airika Harrik