Itaalia Torino Ülikooli teadlased eritlesid 280 teadustööd, mis avaldati ajavahemikus 1975–2020, mis mainivad mõnda 113st välja valitud lilleliigist, mis elutsevad Alpide edelaosas Euroopas.

Kasutades statistilist mudelit, avastasid teadlased, et taime välimus, nagu näiteks värv, õiesuurus või varrepikkus, oli kõige tähtsam faktor, mis seletas botaanikute huvi taimede vastu. Välimus oli tähtsam ka sellistest faktoritest nagu ökoloogiline tähtsus või haruldus.

Kõige rohkem tähelepanu said siniste õitega lilled. "Sinised lilled, nagu Gentiana ligustica (Liguuria emajuur), olid eriti hästi uuritud," sõnas uurimust eest vedanud Martino Adamo Torino Ülikoolist. Ka taimi, millel olid valged või punased õied, uuriti oluliselt agaramalt kui näiteks pruunide või roheliste õitega taimi, mis eristuvad looduslikust taustast vähem.

Adamo sõnas, et tõenäolisemalt uurisid botaanikud ka taimi, mis on oma elukeskkonnas keskmisest kõrgemad. Teadlased arvavad, et botaanikud uurisid kõrgemaid taimi rohkem seetõttu, et nad on ligipääsetavamad. Näiteks ei pea teadlased nende lehtede uurimiseks maani kummarduma.  

Avastus viitab kallutatusele botaanilistes uuringutes, kuna teadlased uurivad üht tüüpi taimi tõenäolisemalt kui teisi, ütles Diego Fontaneto Itaalia riiklikust teadusnõukogust.

Adamo ja tema meeskond loodavad, et nende leiud viivad ka parema poliitikaloome ning looduskaitsealaste jõupingutusteni, et vältida Alpides teatud taimede unarusse jätmist. Kuigi analüüs tehti ainult Alpide taimestiku kohta, on teadlased huvitatud uurimast ka seda, kas sarnast mustrit võib näha ka mujal maailmas.