Möödunud kevadel korraldatud kampaania käigus vaadeldi enam kui 200 000 nurmenukku. Kampaaniat saatnud edu tõttu palutakse otsida selgi aastal otsida kohti, kus kasvab harilik nurmenukk. Leiukohtades tuleb määrata vaatlejatel saja juhuslikult valitud nurmenukuisendi õietüüp ning sisestada tulemused kas nutiseadme abil veebiplatvormil või saata need teadlastele paberil.

Nurmenukkude paljunemiskäitumine
Nurmenukk on tuntud taim, kelle õisi on läbi aegade kogutud ravimtee valmistamiseks ning niisama silmailuks. Vähesed aga taipavad piiluda nurmenukuõite sisemusse. Hoolikal vaatlemisel võib näha, et õisi on kahte tüüpi, sest harilik nurmenukk on erikaelne.

Nimetame erinevat tüüpi õisi 'L-tüübiks' (inglise keelest long ehk pika emakakaelaga) ja 'S-tüübiks' (short ehk lühikese emakakaelaga). L-tüüpi õitel on õieavas näha emakakael, kuid S-tüüpi õies on näha kõrgemal asetsevad tolmukad.

Nurmenuku erikaelsus paelus juba evolutsioonibioloogiale aluse pannud Charles Darwinit, ta ei jäänud enne rahule, kui oli välja selgitanud selle nähtuse olulisuse loodusliku valiku seisukohast. Nurmenukuõite erinevusi märkasid juba varasemadki loodusvaatlejad, kuid Darwin täheldas, et L-tüübilt pärit õietolm teist L-tüüpi õitega isendit ei viljasta ning sama kehtib ka S-tüüpi õitega isendite puhul.

Darwin oli esimene, kes pärast hoolikaid vaatlusi ja eksperimente järeldas, et seesugune nurmenukkude tüübisisese viljastumise vältimine aitab alal hoida varieeruvust ehk geneetilist mitmekesisust, mis tagab järglaste elujõulisuse.

Varasemate uuringute kohaselt on nurmenukukogumikes erinevat tüüpi õitega isendeid enam-vähem sama palju. Selline arvukuse suhe peaks tagama taimede maksimaalse paljunemise edukuse. Kui aga ühte või teist tüüpi õitega isendid mingil põhjusel domineerivad, võib taimede edasine käekäik oluliselt halveneda. Milline on Eestis leiduvate nurmenukupopulatsioonide "tervis" ehk erinevat tüüpi õite osakaal, hindasime 2019. aasta kevadel toimunud kampaania andmete põhjal.

Niiduelupaikade kadu mõjutab nurmenukke
Nurmenukke leiab sagedamini poollooduslikes niidukooslustes – loopealsetel ehk alvaritel, puisniitudel ning teistel lubjarikkamatel aruniitudel. Paraku on saja aasta eest ligi kolmandikku Eesti pindalast katnud niidukooslused tänapäeval muutumas üha haruldasemaks. Muutute tõttu maakasutuses on säilinud elurikaste niidukoosluste kunagisest pindalast vähem kui 10 protsenti.

Kui kaovad niidud, läheb halvasti ka liikidel, kelle püsimajäämine niidukoosluste olemasolust sõltub. Nii märkame üha harvem kunagi tavaliseks peetud taimeliike. Mitte vaid seetõttu, et linnainimesed üha harvem maale satuvad, vaid tavaliste niidutaimede leiukohti jääbki üha vähemaks.

2019. aasta kevadel toimunud nurmenukukampaania andmed näitasid, et harilik nurmenukk on visa ning suudab kasvada ka kohtades, kus tingimused sarnanevad niitudele, olgu selleks siis nurmenukusõbralikult majandatud tee- või kraaviservad, mänguväljakud ja endised karjäärid.

Mida näitas õietüüpide uuring?
Üllatavalt domineerisid S-tüüpi õitega isendid, keda leiti umbes 10 protsendi rohkem kui L-tüüpi õitega nurmenukke – tulemus, mida varasemad teadusuuringud ei täheldanud. Samas pole varem nii ulatuslikke erikaelsuse ehk heterostüülia vaatlusi tehtud.

Millega selgitada S-tüüpi õitega isendite rohkust? Tuletame meelde eelpool kirjeldatud nurmenuku paljunemist – ühte tüüpi õitega nurmenukk teist sama tüüpi õitega nurmenukku viljastada ei saa. Ühest varasemast uuringust on teada, et süsteem pole päris kindel, kuna L-tüüpi õitega isendid võivad mõnikord teineteist viljastada; S-tüüpi õite vahel viljastumist aga tõepoolest ei toimu.

Tüübisisene viljastumine L-tüüpi isenditel võib kaasa tuua L-tüüpi õitega nurmenukkude geneetilise mitmekesisuse kahanemise, mis omakorda võib kahandada L-tüüpi õitega isendite elujõulisust ning püsimajäämist. Tõenäoliselt suudavad S-tüüpi isendid aga tüübisisest viljastumist vältides geneetilist mitmekesisust edukamalt alal hoida, mis võib tagada ellujäämiseks paremad eeldused ning mistõttu on neid populatsioonides ka mõnevõrra arvukamalt.

Vaata ka intervjuud saates "Terevisioon".

Tulemustes peegeldus ka niiduelupaikade kao mõju. Lisasime vaatluskoha andmetele vaatluspaikade ümbruse maastiku kirjelduse. Eriti huvitas meid, kuidas mõjutab erinevate õietüüpide sagedust niidukoosluste olemasolu ja osakaal maastikus. Selgus, et vaatluskohad, kus niidukooslusi oli väga vähe või üldse mitte, soosisid rohkem hoopis L-tüüpi õitega isendeid.

Oletame, et L-tüüpi isendid muutuvad niidukoosluste kadudes tavalisemaks seetõttu, et sobivate partnerite ahtam valik sunnib neid sagedamini viljastuma teiste L-tüüpi isenditega. Sellise ristumise tulemusena on ka järglaste seas vaid L-tüüpi isendid. Sagedase tüübisisese viljastumise tulemusena võib aga ohtu sattuda nurmenukukogumike püsimajäämine, nagu juba eespool kirjeldasime.

Miks nurmenukke uurida?
Meie nurmenuku-uuring moodustab osa suuremast uuringute kompleksist, mille raames soovime teada, kuidas mõjutavad maakasutuse ja maastikumuutused elurikkust selle erinevatel tasanditel – geneetilist ja liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemiteenuseid ehk looduse hüvesid.

Nurmenuku kui niitudele iseloomuliku liigi bioloogia uurimine aitab mõista, kuidas elupaikade kadu taimede elujõulisust mõjutab. Samuti saab aimu sellest, kas ja kui palju on maastikumuutused mõjutanud evolutsiooni ehituskivide mitmekesisust ehk geneetilist varieeruvust, mis aitab tagada liikide püsimajäämist ka muutuva kliima tingimustes.

Kuidas kampaanias osaleda?

2019. aastal läbiviidud mastaapne kampaania lisas uuringutesse väärtuslikke andmeid ning viis üllatavate tulemusteni. Ilmnenud trendide kontrollimiseks ning vaatluste andmebaasi täiendamiseks tuleks teha vaatlusi ka sel aastal.

Varem kampaanias osalenuna võiks minna tagasi samasse kohta, kus käisite eelmisel aastal, ning vaadata, kas leiate sealt nurmenukke ka sel aastal nurmenukke. Kui võimalik, positsioneerige ennast nutiseadme abil Nurmenuku-platvormil ning sisestage info õietüüpide kohta. Samas asupaigas tehtud kordusuuringu abil saab hinnata nurmenukkude erikaelsuse muutust ajas.

Kui aga lähete sel aastal nurmenukke uurima kuhugi mujale või teete vaatlust esimest korda, edastage andmed kas Nurmenuku-platvormi kaudu või meilitsi info@nurmenukk.ee või paberkandjal Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonda (Lai 40, Tartu 51005) märksõnaga "NURMENUKK". Nurmenukuvaatlusi tehes palume jälgida riiklikke avalikus kohas liikumise piiranguid.