Kuigi kärplased võivad oma 17–33 sentimeetri pikkuse saleda kehaga armsad välja näha, on tegu tõeliste kiskjatega. Kärp, kes on käplaste seas üks väiksemaid, kütib kari- ja koduhiiri, rotte, oravaid ning vahel isegi küülikuid. Samas pole kärp kuigi pirtsakas sööja, maiustades sageli ka putukate, ussikeste ja marjadega, vahendab Gizmodo.

Kärbil on väike pea, lühikesed jalad, ümarad kõrvad ja karvane saba. Harilikult on kärbi kasukas pruun, kuid talvel värvub see säravvalgeks, välja arvatud sabaots, mis jääbki mustaks. Lõuna pool elavatel kärpidel talvekasukat ei teki. Põhja-Ameerika ja Euraasia põlisliigina tunneb kärp end koduselt kõikvõimalikes keskkondades, sealhulgas metsas, rabas, niidul ja avatud karjamaal.

Kui seni kandsid kõik kärbid ühte teaduslikku nime Mustela erminea, siis nüüd osutavad USA teadlased, et tegu on hoopis kolme erineva liigiga. Avastus ei pruugi olla kuigi üllatav, arvestades, et kärbil on teadaolevalt 34 alamliiki. Pealekauba on osa kärpe elanud saartel sadu tuhandeid aastaid muust populatsioonist eraldi, mille tagajärjel on neil tekkinud selged iselaadsed tunnused.

Uuringu juhtivautori Kansase Ülikooli arengubioloogi Jocelyn Colella sõnul tunnustati siiani Holarktises ehk pea kogu põhjapoolkeral vaid üht kärbiliiki. Coella ja kolleegid analüüsisid selle teadmise valguses oma töös Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia kärpide täit genoomijärjestust. Samuti kõrvutasid nad kärbi 27 alamliigi esindajate koljusid. 

Analüüs näitas, et tegu on hoopis kolme erineva kärbiliigiga. Euraasias levib uue jaotuse järgi Mustela erminea, kellel on 18 alamliiki. Põhja-Ameerika keskosast leiab liigi Mustela richardsonii 13 alamliigiga. Alaska kaguosas Walesi printsi saarel ja Briti Columbia Haida Gwaii saarestikus elab aga kolmas kärbiliik Mustela haidarum, kellel on kolm alamliiki. Kärbi 34 alamliigist vajavad 12 alamliiki autorite sõnul veel täiendavaid uuringuid.

Uurijate sõnul on kolmest liigist kõige tähelepanuväärsem ilmselt M. haidarum. Colella märkis, et viimase esindajad on muistsel ajal segunenud kahe teise liigiga ja elanud seejärel pikka aega muust maailmast eraldi. Seetõttu kujunes neist esmalt liustikul ja hiljem saartel pea 375 000 aastaga välja omaette liik.

Autorid usuvad, et nende avastusest on abi looduskaitsjatel, kes saavad uue teadmise valguses saareliike paremini kaitsta metsaraie, kaevandmise ja turismi eest. Samuti on looduskaitsjatele omaette väljakutse tõrjuda lemmikloomadelt kärpidele levivaid haigusi, sealhulgas uut koroonaviirust. Mullu hukatigi Taanis massiliselt koroonaviirusega nakatunud naaritsaid, kellest kardeti uusi ja inimesele tagasi nakkavaid mutatsioone.

Uutest liikidest kirjutatakse ajakirjas Diversity and Distribution.