Meestearst Kristjan Pommi sõnul ei ole aastatel 1992–2022 Eestis 60-aastaselt ja vanemalt isaks saanud meeste osakaal oluliselt kasvanud. "Kõige vanem isa on olnud Eestis viimase 30 aasta perioodil 82-aastane. Maailma vanima isa tiitlile, mis minu teada kuulub ühele indialasele, kes oli isaks saades 96-aastane, jääme Eestis veel alla," märkis Pomm saates "Huvitaja".

Küll aga on taasiseseisvumise järel muutunud Eesti meeste keskmine lapsesaamisiga. "Kui 30 aastat tagasi jäi see 28 eluaasta juurde, siis aastal 2022 on keskmine isaks saamise vanus 34,5 eluaastat," tõi Pomm välja. Haridustasemeti see näitaja erineb: kõrgharidusega inimeste seas saadakse esimest korda isaks keskmiselt pea 36-aastaselt.

Millal kellegi viljakus langeb, sõltub Pommi sõnul väga palju inimese eluviisist: soliidses eas tervislikult elav mees võib olla suitsetavast ülekaalulisest ja ohtralt alkoholi tarvitavast 20. eluaastates mehest viljakam. "Väga suure üldistusena saab öelda, et alates 40. eluaastatest langeb siiski ka meeste seemnerakkude kvaliteet," osutas Pomm.

Naistearst Katrin Kask aga sõnas, et naistel on viljakuse langust täheldatud peale 35. eluaastat. "Loomulikult on siin geneetiline eelsoodumus: mõnel kiiremini ja mõnel vähem. Siiski on üldine soovitus, et oma esimese lapse võiks sünnitada enne 30. eluaastat, sest kui tahetakse perre saada teine ja kolmaski laps ning alustatakse esimese lapse saamisega 40. eluaastates, siis selline unistus võib jääda teostamatuks," selgitas ta.

Kui maailma vanim esmasünnitaja oli 73-aastaselt lapse saanud Erramatti Mangamma, siis Kase sõnul Eestist nii äärmuslikke näiteid ei leia. Küll aga sünnitas 2022. aastal tervise arengu instituudi andmetel viis naist esimest korda vähemalt 50-aastaselt. Kõik need naised jäid rasedaks kunstliku viljastamise teel.

"Eesti seadus on selline, et saame kunstlikku viljastamist teha kuni 50-aastasele naisele, hiljem mitte. Samas igas riigis on erinevad seadused. Mõnes riigis ei ole ülempiiri üldse. Siis tõesti saab teha ka 70- või 80-aastasele naisele kunstlikku viljastamist," võrdles naistearst. Sestap on ka Eesti vanim esmasünnitaja olnud 51-aastane.

Kase sõnul näeb ta andmeid vaadates, et üha enam naisi sünnitab Eestis esimest korda enam kui 35-aastastelt. Alla 24-aastaste sünnitajate arv samas väheneb. "Eelmise aasta andmetel oli küll kõige suurem sünnitajate arv vanuserühmas 30–34, aga üldisest statistikast näeme, et aasta-aastalt just see 35+ rühm suureneb," osutas ta.

Riskid kasvavad ajas

Katrin Kase sõnul käib hilisemas eas lapsesaamisega kaasas eripära, et munarakud vananevad koos naisega. "Mingist hetkest suureneb lapsel kromosomaalsete kõrvalekallete ja geneetiliste häirete risk oluliselt," märkis ta. Naisel endal võivad ajapikku lisanduda kõrvalhaigused või põletikud, mis halvendavad edaspidi lapsesaamist. "Selles mõttes ongi mõistlikum natuke varem alustada, mitte jätta seda lapsesaamist-pereloomist viimasele hetkele," soovitas Kask.

Kristjan Pomm lisas, et meeste puhul kasvab peale 40. eluaastat samuti võimalus, et lapsel on kaasasündinud arenguhäireid: südame-veresoonkonna, kuse-suguteede väärarenguid, aga ka huule- ja suulae lõhesid. Neil võib esineda rohkem ka kromosomaalseid haigusi ja vaimse tervise muresid. "Samas need kindlasti ei ole kordades kõrgemad võrreldes nooremate meestega. Seetõttu me ei saa öelda, et vanemas eas need riskid on väga kõrged," täpsustas Pomm.

Nii Pommi kui ka Kase sõnul on tänapäeval olemas väga head raseduse-aegsed sõeluuringud. "Kui ongi tegemist vanemate vanemate lastega, kes alles üsas küpsevad, on võimalik teha erinevaid lisauuringuid. Neid riske on seetõttu võimalik päris hästi maandada," märkis Pomm. Ühtlasi saab inimene ise muuta oma elustiilitegurid ja vaadata arstiga koos üle oma haigustega seotud raviskeem.

Uuringutest on Pommi sõnul teada ka seos, et vanemal mehel on suurem tõenäosus isaks saada, kui tal on kõrval noorem ja kvaliteetsete munarakkudega naine. "Mõnes mõttes noor naine on parim ravivõte meeste viljatuse kontekstis," sõnas meestearst.