Ajakirjas Science ilmunud teadustöö järgi kulub inimesel keskmiseks raseduseks üheksa kuu jooksul ligikaudu 50 000 kalorit. Kokku on selline kalorihulk peidus näiteks 24 liitris rammusas jäätises. Ühes (toidu)kaloris leiduva energiaga saab kõndida kümne minutiga umbes 500 meetri kaugusele või teha umbes 21 000 klahvilööki, vahendab The New York Times.

Sealjuures üllatas uurijaid, et loote areng moodustab ainult neli protsenti raseduse energiakulust ja ülejäänud 96 kulutab ära naise keha. Siiani olid teadlased valdavalt eeldanud, et enamus paljunemisele kuluvast energiast on kinni lootes. Küll aga võivad ilmselt enamus sünnitanud naisi kinnitada, et rasedus on väga kurnav ja sellega kaasneb sagedane väsimus.

Melbourne'i Monashi ülikooli teadlased uurisid aastate jooksul kümnete erinevate loomaliikide ainevahetust ja elu jooksul kulutatud energiat. Eraldi tähelepanu pöörasid nad emasloomade energiakulule paljunemise ajal. Energiakulu on võimalik tuletada tarbitud hapniku pealt. Kokku arvutasid nad välja 81 erineva liigi paljunemisele kuluva energia, alustades kitsedest ja lõpetades madudega.

Küllaltki ootuspäraselt selgus, et mida suurem on organism, seda enam kulub paljunemiseks energiat. Mikroskoopilistel keriloomadel kulub paljunemiseks vähem kui miljondik nn suurest kalorist. Valgesaba-pampahirv vajab varsa ilmaletoomiseks aga 112 000 kalorit.

Samuti selgus, et soojaverelised organismid kasutavad üle kolme korra rohkem energiat kui külmaverelised. Enamustel liikidel osutus raseduse kaudne energiakulu otsesest märksa suuremaks. Keskeltläbi läks imetajate puhul ainult 10 protsenti rasedusele kulunud energiast järeltulijasse. Teadlased pidasid seda alguses niivõrd uskumatuks, et kontrollisid oma andmeid mitmeid kordi üle.

See tähendab, et emastel imetajatel on paljunedes väga kõrge kaudne energiakulu. Muneval maol ei kulu näiteks isegi ligilähedale nii palju energiat. Nende liikide puhul, kes järeltulijad enda sees kannavad võib kõrget kaudset energiakulu selgitada platsenta areng, mis sisaldab paljusid väärtuslikke toiteaineid. Inimesed maksavad eriti kõrget hinda, sest nende rasedus kestab enamustest imetajatest kauem.

Teadustöö autorid oletavad, et kõrge energiakulu võib selgitada ka seda, miks imetajad näevad oma järglaste eest hoolitsemisega nii palju vaeva. Piltlikult öeldes on nad oma projekti juba enne selle esimesi tulemusi väga palju raha sisse matnud.