Sünnitamine keerab raseduse vanandava mõju tagasi
Rasedus tekitab DNA-le vananemisega seostatavaid epigeneetilisi mustreid, osutab USA ja Saksa teadlaste uus uuring. Sünnitamise järel naaseb muster suuresti algseisu – eriti siis, kui ema toidab last rinnapiimaga.
Rasedusel on vananemisega nii mõndagi ühist. Lisaks erinevatele valudele kaasnevad sellega muudatused inimese DNA-s. Rakud lisavad pärilikkusaine teatud lõikudesse raseduse ajaks kindlaid molekule, mis muudab geenide avaldumist. Seejuures sarnaneb nende jaotus bioloogiliselt vanema inimese omale, vahendab Nature News.
Uus uuring osutab, et taastub ema DNA tavapärane seis mõni kuu peale lapse ilmaletoomist. Leid kinnitab varasemaid sarnaseid tulemusi nii hiirte kui ka inimestega tehtud uuringutes. Uue töö kaasautori ja Yale'i Ülikooli perinataalse tervise spetsialisti Kieran O'Donnelli sõnul polnud raseduse kurnav mõju üllatav, kuid sünnitamise taastav mõju oli tema hinnangul mõneti ootamatu.
Vananenud DNA
Teadlased keskendusid uuringus metüülrühmadele. Rakud lisavad neid DNA molekulide külge metülatsiooniprotsessi käigus. Metüülrühmad moodustavad seega osa epigenoomist ehk kujutavad ühte võimalust, kuidas muuta geenide avaldumist geneetilist koodi muutmata. Tavaliselt toob metüülrühma lisamine kaasa geeni aktiivsuse vähenemise. Nii mängivad need üliolulist rolli näiteks organismi arengu jooksul.
DNA-metülatsiooni mustrite põhjal saab hinnata seeläbi inimese nn bioloogilist vanust. Mustrid annavad aimdust ka aastate vältel keha talutud füsioloogilisest stressist. Mõnes uuringus on ilmnenud, et bioloogiline vanus ennustab kronoloogilisest vanusest paremini teatud tervisemurede, näiteks südameveresoonkonna haiguste ja dementsus tekkimise riski.
Kui kronoloogiline vanus liigub vaid ühes suunas, siis bioloogiline vanus võib olla üsna muutlik. Uuringuga mitte seotud Harvardi Meditsiinikooli biomeediku Vadim Gladyshevi sõnul võib bioloogiline vanus loksuda kord edasi, kord tagasi.
Gladyshevi töörühm avaldas 2023. aastal uuringu, kus täheldas hiirtel bioloogilise vanuse vähenemist peale tiinuse lõppu. See viitas, et sarnane loogika võib kehtida ka inimeste puhul. Hiirteuuringus pööras bioloogilist vanust piltlikult tagasi teistegi stressiallikate kadumine.
Ülekaalulisuse mõju
Uus uuring kinnitas nüüd, et Gladyshevi töörühma tulemused kehtivad ka inimeste kohta. Ühtlasi näitas töö, et kõigi inimeste bioloogiline vanus ei taastu peale lapse sündi ühtmoodi. Enne rasedust tugevalt ülekaalulised inimesed noorenesid kolme sünnitusjärgse kuu jooksul vähem kui normaalkaalus inimesed. Töörühm märkas sedagi, et last imetavad emad noorenesid rohkem, kui piimasegu ja rinnapiima vaheldumisi kasutavad emad.
Uuringuga mitte seotud Columbia Ülikooli vananemisbioloogi Yousin Suh' sõnul jäi talle silma, et mõni uuritav oli peale sünnitust isegi bioloogiliselt noorem kui raseduse alguses. Kieran O'Donnelli sõnul ei mõõtnud töörühm aga uuritavate bioloogilist vanust enne rasestumist ega saa seetõttu sünnitamise noorendavat mõju kinnitada.
Muretsemiseks pole põhjust
Mõnede teadlaste hinnangul peab Gladyshevi ja O'Donnelli töörühmade tulemusi tõlgendades olema siiski ettevaatlik. Ehkki metülatsioon muutub raseduse ajal selgelt, oleks California Ülikooli füsioloogi Dena Dubali sõnul vale pidada rasedust kiiret vananemist põhjustavaks seisundiks.
Dubal oletab, et metülatsioon võib olla vananemise tunnusmärgi asemel hoopis teatud ulatuslike muudatuste bioloogiline alus. Näiteks peab muutuma geenide avaldumine, et keha suudaks toetada arenevat loodet. Yousin Suh kahtleb Dubali oletuses. Tema sõnul on metülatsioon seni üks kõige järjepidevam bioloogilise vanuse marker.
O'Donnelli sõnul vajab selgeks vaidlemist, kas kirjeldatud tagasipööratavat seisundit saab tõepoolest nimetada vanuseks. Kui tulevikus hakatakse vananemise uuringutes rasedusele rohkem tähelepanu pöörama, võib uurija sõnul tarvis minna päris uut erialasõnavara.
Teadlaste sõnul ei tarvitse inimestel rasedusega lisanduva bioloogilise vanuse pärast siiski muretseda. Gladyshevi sõnul käib jutt umbes kahest-kolmest aastast. Dubali sõnul ei tohiks rasedust näidata bioloogilise probleemina – isegi mitte neile, kes last imetades kõiki lisandunud bioloogilisi aastaid tagasi ei pööra.
Uurimus avaldati ajakirjas Cell Metabolism.
Toimetaja: Airika Harrik