Hiljuti Tallinna Ülikoolis sotsiaalkaitse suuna lõpetanud Karolina Määr töötab lastekaitsespetsialistina. Oma töös puutub ta kokku kärgperedega, mis võivad olla tema sõnul väga erinevad. Sealt tuligi soov uurida taolist peremudelit emade vaatepunktist.

Selleks intervjueeris Määr kärgperede emasid. Intervjuudest selgus, et tihtipeale tunnevad emad, kuidas teised ühiskonnaliikmed suhtuvad nende perekorraldusse eelarvamustega. "Emad tunnetasid, et vanemad inimesed on tihtipeale suhtumisega, et laste isast lahkumineku asemel oleks tulnud suhte nimel rohkem pingutada," lausus Määr.

Eelarvamuste murdmisele aitaks emade sõnul kaasa see, kui ühiskonnas räägitakse kärgperedest ja nende elukorraldusest senisest enam ning näidataks, et see on pereelu elamiseks võimalik variant. Kuna lahutatud ja taasloodud peresid on üha enam, siis aitab juba seegi teadlikkuse kasvule kaasa. "Keegi ikka teab kedagi, kes taolises peremudelis elab ja seega hakkavad ka eelarvamused vaikselt hajuma," ütles värske magister.

Uuringus osalenud emad läksid laste isadest lahku väga erinevatel põhjustel. Näiteks tekkisid suhtes erimeelsused, kasvati lahku või leiti sootuks uus armastus. Ette tuli ka seda, et eelmisel kaaslasel olid alkoholiprobleemid või esines suhtes vägivalda. Osa isasid aga töötas eemal, mistõttu oldi kodust pikalt ära. Nii ilmus pildile uus inimene, kellega leivad ühte kappi panna.

Kuigi lahkuminek kaaslasest on täiskasvanutele raske, tuleb arvestada, et see mõjutab ka lapsi. Uuringus osalenud emad tõid välja, et lahkumineku ajal ei osanud nad sellele niivõrd tähelepanu pöörata. Tagantjärele meenutades said nad aga aru, kuidas nii lahkumineku kui ka uue suhte alguses muutus laste käitumine.

Reaktsioon sõltus vanusest. Näiteks võis lastel tekkida ärevus, öised nutmised, lasteaias kaaslaste löömine või tõrked kooliskäimisel. Laste käitumist mõjutas seegi, kui keeruline või emotsionaalne oli vanemate lahkuminek. "Loomulikult on iga lahkuminek emotsionaalne, aga tähtis on see, kuidas vanemad omavahel suhtlevad," ütles Määr.

Ta rääkis, et kärgperes tuleb ette palju raskusi. Omaette katsumus on tulla toime kõigega, mis uus elukorraldus toob. "Kui mõlemal täiskasvanul, kes nüüd kokku saavad, on oma lapsed, siis suhe ei arene nagu tavaline suhe, kus alguses on ainult romantiline faas. Juures on palju tegureid, millega hakkama saada," sõnas ta.

Uue peremudeli toimima panemiseks on Määri sõnul äärmiselt oluline, et täiskasvanutevahelised suhted oleksid head. Kui näiteks lapsed elavad vaheldumisi ema ja isa juures, siis vanemad peavad teineteist usaldama, et laps on hoitud. Kui aga teineteist ei usaldata, võivad tekkida pinged ja võidakse laste tähelepanu eest suisa võidelda.

Suhted kasulastega

Raske katsumus võib olla ka suhete loomine kasulastega. Siinkohal sõltub jällegi palju laste vanustest ja sellest, milline roll võetakse. Määr rääkis, et uuringus osalenud emad tundsid end sellega seoses ebakindlalt. Nad vaevasid pead selle üle, kas olla kasulastele ema, sõber või lihtsalt isa uus kaaslane. Emad ise leidsid, et nende peamine roll on kõigile pere lastele turvatunde pakkumine. Seda eriti siis, kui eelmine suhe oli vägivaldne.

Varasemates uuringutes on leitud, et kuna lastel on üldjuhul oma bioloogiliste vanematega kiindumussuhe, siis kasuvanematega suhete loomine võib tekkida aja jooksul. "Oluline on suhete tekkimisele aega anda. Selleski ei ole midagi imelikku, kui ema ei tunne kasulapse vastu kohe samu tundeid, mida oma laste vastu. Siin ei peaks ennast süüdistama, vaid aega andma, sest kõigil on vaja kohaneda uue olukorraga," sõnas Määr. 

Emad, kes on elanud kärgperes aastaid, ütlesid uuringus, et nad kohanevad teatud olukordadega siiamaani – lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad ja tekivad üha uued olukorrad.

Uuringust selgus, et kärgpere emade mured ei erine tavaliste pereemade omadest. Määr rääkis, et naised emana on tihtipeale väga tundlikud teiste pereliikmete vajaduste osas ja võtavad vastutuse kõikide pereliikmete suhete eest. Ehk siis emad leiavad, et nende roll on ka suhteid justkui hoida. Kui midagi viltu läheb, siis on see nende süü. "Emad tunnevad vastutust ja nad tahavad teha kõik õigesti," sõnas Määr.

Suhete kvaliteet on tähtis

Kui emad muretsevad pidevalt sellepärast, et kõigil peres oleks hea, siis uuringust selgus, et sageli on emadel endil raske oma vaimse tervise eest hoolitseda.  Emad proovivad teadlikult säilitada elutervet suhtumist ja ise oma vaimset tervist hoida võimalikel viisidel, näiteks rääkimise, liikumise ja  temaatiliste materjalide lugemisega. Samas aitaks vaimset tervist hoida pereliikmete suhete kvaliteet.

Peamine viis, kuidas kärgpere emasid toetada, on neid kuulata. Oluline on, et nad saaksid rääkida avameelselt oma kaaslase või sõpradega. Aitab ka see, kui jagatakse kogemusi teiste taolises olukorras olevate emadega.

Ka lapsi tuleb toetada uue elukorraldusega hakkama saamisel. Uuringus osalenud emad tõid välja, et koolis ja lasteaias võiksid lapsed rääkida oma tunnetest psühholoogiga. Paljudes koolides aga ei pruugi olla koolipsühholoogi, lasteaedades veel vähem. Osa lapsevanemaid on ise spetsialistidelt abi otsinud, et last toetada.

Kuigi teema on tundlik, siis uuringus osalevaid emasid ei olnud raske leida ja vaatamata isiklikule teemale oldi Määri sõnul heal meelel valmis oma kärgpere kogemusi jagama. "Tundus, et emad tahtsid sellest rääkida. See võis ka sellest tulla, et antud teemast ei olegi ülemäära palju kirjutatud ja teiste kogemuste kohta laialt teavet ei leia," sõnas Määr. Võis ka olla, et emadelt ei olegi varem küsitud, kuidas nad kärgperes hakkama saavad ja kuidas neil läheb.

Magistritöö juhendaja Mariann Märtsin ütles, et kuigi teema on väga oluline, on kärgperesid Eestis paraku väga vähe uuritud.

Uurimuse valimi moodustasid üheksa ema Eesti eri paigust. Uuringus osalejad olid vanuses 27–39, keskmine vanus 35 aastat. Kärgperes olid vastajad intervjuude toimumise ajaks elanud kuus kuud kuni 12 aastat, keskmiselt kuus aastat. Uuringus osalejad olid eri Eesti paigust, oli osalejaid linnadest ja väiksematest asulatest. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuudega jaanuaris ja veebruaris 2022.