1950. aasta 9. märtsil poodi Londonis üles 25-aastane Timothy John Evans. Mõni kuu varem oli ta kohtus mõistetud süüdi oma naise ja tütre tapmises. 1960ndatel aastatel aga analüüsis lingvistikaprofessor Jan Startvik selle surmamõistetud mehe tunnistusi uuesti ning leidis, et politseile antud tunnistuses ja kohtutunnistuste tekstides olid keele stiil erineb. Selgus, et tegelikult ei olnudki Timothy John Evans politseile sellisel kujul tunnistusi andnud.

Pärast Evansi hukkamist selgus, et tegelik tapja oli hoopis samas majas elav sarimõrvar John Christie. Evans mõisteti postuumselt õigeks. See on aga oluline kohtuasi, sest osaliselt just tänu keeleteadlaste sekkumisele muudeti Inglismaal seda, kuidas politsei tunnistusi kogub ja kuidas neid kohtus kasutatakse. See oli esimene kohtulingvistika kaasus.

Martin Aher on keeleteadlane, kes oma teadmisi ja oskusi rakendab kohtulingvistika kaasusi lahendades ettevõttes Mind the Meaning. Teda kutsutakse appi siis, kui juristid ja osapooled ei saa sotti, milline tõlgendusruum on keelel, sest tuleb välja, et pealtnäha lihtsal küsimusel võib olla väga mitu lahendust sõltuvalt kontekstist.

Võtame näite: Kui Kati laulab, siis Mari mängib klaverit – on see lause tõene või väär?

Selles olukorras kõik nõustuvad kindlasti, et Kati tegelikult laulab ja Mari mängib klaverit, siis see on tõene. Sellega vaidlust ei teki.

Tõenäoliselt ei teki ka vaidlust, et kui Kati laulab ja me näeme, et Mari ei mängi klaverit, siis see lause on väär.

Aga palju põnevam küsimus tekib siis, kui Kati lihtsalt ei laula. Pole vahet, mida teeb Mari. Me peame otsustama, et kas see lause seal on tõene.

Milliste tingimuste korral on väide tõene, millal väär? Autor: "Uudishimu tippkeskus"

Martin Aheri selgituse kohaselt on väitel "kui Kati laulab, siis Mari mängib klaverit" nii tõe tingimused kui ka tingimused, et olla väär.

Seega kohtulingvist ei ütle, milline must on just täpselt see ainus must või milline valge on just see ainus valge. Pigem toob kohtulingvist välja kõik varjundid, mis sellel mustal või valgel võivad olla.

Seaduste loomine ja nende tõlgendamine käib alati keele kaudu. Kuigi juriidilist keelt võivad luua õigusteadlased ja ametnikud, siis sellest peavad aru saama ka täiesti tavalised inimesed. Ja siin tulebki mängu tähendusteoreetik ehk näiteks kohtulingvist. Kohtulingvistika tegeleb juriidilise ehk seaduse keele selgitamisega inimkeeles.

Traktor valvatavalt territooriumilt

Martin Aher kasutab keeleteadust selleks, et tuua selgust kohtuvaidlustesse, kui tekib arusaamatus, mis on siis keeleliselt tõene, mis väär. Ta kasutab selleks matemaatika abi: ta tõlgib keelt matemaatikasse ja tagasi.

Toome ühe näite. Martin Aheri poole pöördus üks talunik, kellelt varastati traktor, mis oli küll kindlustatud, kuid kindlustusfirma ei olnud nõus maksma selle eest hüvitist.

Kindlustusfirma tõi põhjuseks asjaolu, et lepingus oli varastamisena defineeritud juhtum, mis leiab aset valvataval territooriumil. "Aga mis siis on valvatav territoorium?" küsis Aher. Advokaat pöörduski Aheri poole küsimusega, et kas taluõu, kust inimesed läbi käivad võib olla valvatav territoorium.

Kohtulingvist Martin Aher kohtupingis. Autor: Uudishimu tippkeskus

Martin Aher tõlkis selle lause ümber oma matemaatilisse mudelisse ning avastas kiiresti, et väljend "valvatav territoorium" on kahetähenduslik. Ühelt poolt on see territoorium, millel on valvur. Aga teiselt poolt on see ka territoorium, mida on võimalik valvata.

Selles kaasuses maksis kindlustusfirma talumehele tema varastatud traktori eest hüvitist.

Paraku pöördutakse keeleteadlaste poole enamasti siis, kui on tekkinud vaidlus, kuid mitte juriidilise teksti koostamise ajal. Selle varastatud traktori juhtumi tõttu, aga tegi kindlustusfirma muudatuse ning nüüd ei leia tingimustest sõnapaari "valvatav territoorium".

Kui paljudes valdkondades võtab tehisintellekt ja masinõpe järk-järgult inimese tööd üle, siis kohtulingvistikas hoitakse küll tehnoloogia arengul silm peal, ehkki lähitulevikus ei näe Martin Aher veel võimalust, et kohtulingvisti suudaks asendada arvuti. Keel muutub piisavalt kiiresti  ja on piisavalt keerukas, et arvuti selle nüanssidega sammu jõuaks pidada.

Keel on keeruline ja keel on mitmetimõistetav. Ja sellepärast ongi vaja taolisi teadlasi, kes suudavad vajadusel olla seaduse ja kohtuniku või tavalise inimese vahel tõlgiks.

"Uudishimu tippkeskus" esitas uurimisküsimuse mis on eesti keele äriplaan?

Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 200 000 eestlast, kes ühtlasi räägivad ka eesti keelt. Sisuliselt on igaüks neist eesti keele ja kultuuri eksportija. Ja igaühel neist on suur potentsiaal importida Eestisse uusi teadmisi, mida omakorda saab muuta uuteks teadmisteks või miks mitte ka rahaks.  Saates räägib Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala eesti keele kestlikkusest maailmas. Kadri Koreinik, Tartu Ülikooli keelesotsioloogia vanemteadur, räägib keelesotsioloogiast ehk kuidas keelepoliitikad ja -ideoloogiad mõjutavad eesti keele käekäiku.

Teadussaadet "Uudishimu tippkeskus" saab vaadata igal neljapäeval kell 22.05 ETVs. ERR Novaatoris saab aga vaadata veel eetris olemata osi korraga juba iga kuu alguses. Oma mõtteid kutsume teid jagama sotsiaalmeedias teemasildiga #tipukas.