Kolm põhjust, mille tõttu levivad haigused Eesti metsades rohkem kui varem
Eesti teadlased on märganud, et viimase paarikümne aastaga on Eesti metsadesse jõudnud võõraid haiguseid. Paistab, justkui oleks pärast taasiseseisvumist ka metsahaigustele riigipiirid lahti läinud. Tegelikult on pilt pisut keerulisem. "Uudishimu tippkeskus" uuris lähemalt neid haigusi ja põhjusi, miks need meie metsades viimasel ajal rohkem levima on hakanud.
Eesti mets – see on jututeemana jõudnud viimastel aastatel iga eestimaalaseni. Arutatakse, kas metsa on piisavalt või raiutakse seda liiga hoogsalt. Aga see, kes tahaks metsa tervisest rääkida, peaks vaatama lageraielankidest kaugemale. Palju suurem mure on haigustega, mida palja silmaga ei näe.
Toome paar näidet järgmise pildigaleriina:
On kolm põhjust, miks võõrad tõved siin varasemast lihtsamini levivad.
Esiteks: kliimamuutus
Kunagi varem pole meil olnud keskmised temperatuurid sellised nagu praegu. Oluline polegi niivõrd kliimamuutus, kui selle soojenemine. Eesti jaoks tähendab see soojemaid talvesid ning ekstreemseid talvekülmasid esineb väga harva. See on üks põhjus, miks lõunast pärit invasiivsed haigused jäävad meil ellu.
Teiseks: haigused reisivad
Eesti inimesed tahavad, et nende aedades kasvaks kõiksugu eksootilisi taimi. Kahjuks võib juhtuda, et tuues välismaalt kaasa ja istutades enda aeda võõraid liike, saate kaasa ka "suveniire", millest esialgu midagi ei tea.
Kaupade vaba liikumisega tulevad kaasa ka kutsumata külalised ehk pisikesed mikroorganismid, mida palja silmaga ei näegi. Märkate neid alles siis, kui istutate ühe kaasa toodud noore okas- või lehtpuu oma aeda ja märkate ühtäkki, et puud, mis teil seni aias olid kaunid ja ilusad, hakkavad kiratsema või surevad. Teie aiast ei ole kuigi pikk teekond neil hagustel levida ka Eesti metsadesse.
Seetõttu ei tasu reisidelt kaasa tuua taimi ning Eestis taimi ostes tasub eelistada usaldusväärseid taimede müügile spetsialiseerunud puukoole ja edasimüüjaid.
Kolmandaks: soojamaa taimed
Koduaedadesse istutatud uued ja huvitavad taimeliigid on haigustele kui pidulaud. Soojema kliimaga harjunud võõrad ilupuud ei saa meie keskkonnas hakkama. Olgugi, et talved on soojemad, pole need kuhugi kadunud.
Juhtub see, et võõrast päritolu liigid lihtsalt kannatavad meie keskkonnatingimuste käes, nad on haigustele vastuvõtlikumad. Nagu inimesed, kui nad on stressis, neil on halb, on nad haigustele vastuvõtlikumad. Puudega on sarnane lugu. Seega on uudsed, kuid meie kliimasse sobimatud taimed samuti üks põhjus, miks taimehaigused kergemini levivad.
Teadlased soovitavad olla kaupmeeste suhtes nõudlikud: küsige, kust on pärit see taim, mida teile pakutakse. Kahjuks pole harvad ka juhud, kui ilupõõsaid ja -puid eestimaiste pähe müüakse. Hoides aia terve ja tugevana, aitate kaudselt kaasa ka metsade tervise hoidmisele.
Milliseks hindavad meie teadlased Eesti metsade seisundit, seda tasub vaadata "Uudishimu tippkeskusest":
"Uudishimu tippkeskus" püstitas uurimisküsimuse: mis uss see meie metsa sees on?
Selgus, et Eesti laantesse on saabunud hulganisti võõraid parasiite. Ehkki veel on eesti metsa olukord hea, ei ole tulevik väga roosiline, kui kliima jätkuvalt soojeneb ning inimesed käivad võõrast päritolu taimedega ringi hooletult.
Teadussaadet "Uudishimu tippkeskus" saab vaadata igal neljapäeval kell 22.05 ETVs. ERR Novaatoris saab aga vaadata kõiki nelja osa korraga juba varem. Oma mõtteid kutsume teid jagama sotsiaalmeedias teemasildiga #tipukas.