Selliseid lihtsaid keerulisi küsimusi esitas teadussaade "Uudishimu tippkeskus" etnoloogidele ja folkloristidele ning sai teada nii mõndagi sellist, mis paneb end eestlasena päris uhkena tundma.

Võtame näiteks Nõukogude aja nostalgia – miks meil mõni kord kamatahvlit süües või mummulisi kuivainetopse vaadates meenub midagi mõnusat ja omast? Ja kas see on halb, et meenub?

Tartu Ülikooli etnoloogia õppejõud ja teadur Kirsti Jõesalu on uurinud, kuidas eestlased mäletavad Nõukogude aega ja toonase argielu mõju. "Inimestel, kes räägivad oma positiivsetest argielu kogemustest, meenutavad tolleaegset sotsiaalset kindlust või viskavad ka nalja teatud absurdsete olukordade üle Nõukogude ajal. Enamasti see ei ole seotud sooviga ülistada Nõukogude okupatsiooni või tagasi tuua."

Ida-Euroopa riigid on Nõukogude Liidust väljumisega saanud hakkama erinevalt. Näiteks Bulgaarias toimus üleminek sujuvalt. Endisel Ida-Saksamaal tekkisid nõukogude aega matkivad poed juba 1990. aastate lõpus. Rumeenias aga alles kestab debatt selle üle, kuidas kommunistliku minevikuga toime tulla. Eesti kogemus on ehk kõige valulikum.

"Eestit ja Lätit on just 1990ndate näitel kritiseeritud selle eest, et tollal Nõukogude kogemus hegemoonilisest diskursusest lõigati välja. Seda polnud, sellest ei räägitud. Inimesed jätsid oma CV-sid koostades sageli mõned töökohad mainimata," toob Kirsti Jõesalu näite.

Seega, olgu mis riigikord on, lapsepõlvest on enamikul inimestest siiski õnnelikke ja helgeid mälestusi, tundeid ja kogemusi. Nostalgia, viigu see meid Nõukogude aega jäävasse lapsepõlve argiolmesse või pisitasa kasvava jõukusega 1990ndatesse – ei ole keelatud ega tee meist vähem või kehvemaid eestlasi.

Eestlane põline põllumees

Aga eestlane on põline talurahvas. Sõnaga pärimuskultuur meenuvad ikka uhked rahvariided, mis siis, et selliseid rõivaid vaid harva pidupäevadel selga pandi. Või siis talutööriistad, millest paljudega pole Eesti taludes juba rohkem kui 100 aastat midagi tehtud. Ja miks pärimuskultuuri teemast rääkides tõstame esile kihnlasi ja mulke, aga enamasti mitte peipsivenelasi või siinseid ukrainlasi ja tatarlasi?

Joonistus teejoomisest peipsivenelaste külas Eestis. Autor: Uudishimu tippkeskus

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma uurib pärimuskultuuri, selle sümboleid ja kultuuripoliitikat. Ta selgitab, et pärimus pole meile füüsiliselt ette antud ega ette määratud. Pärimus sõltub sellest, mida meie kaasaegsed peavad oluliseks minevikust meile sümbolina praegusesse aega kaasa tuua ja edasi kanda.

"Kasvame üles teatud hariduskontekstis. Meile tutvustatakse teatud kultuurinähtusi ja kindlaid sümboleid ning me harjume nendega. Samas ei saa öelda, et need sümbolid ja nähtused, mida edasi kanname, on lakkamatult kogu aeg samasugused. Minevikust võetakse just sellel ajahetkel kõnekaid ja vajalikke sümboleid."

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma Autor: Uudishimu tippkeskus

Nii ongi üks sümbol, mis eestlast minevikust pärimuslikult iseloomustab, seesama 19. sajandi lõpu talupojakultuur, sest kooliõpikutes ja kirjanduses on seda rõhutatult esile tõstetud.

Osalt võib selle põhjus olla ka asjaolu, et just siis hakkasid õpetlased üles märkima, mis on ühele või teisele rahvale omane – eestlasi tähendati toona üles nõnda nagu nad olid, talupojad. Eestlaste eneseteadvust ja rahvana tunnetamist mõjutas ka samasse aega jäänud pärisorjusest vabanemine.

See kõik aga ei tähenda, et kõik tänapäeva eestlased peaksidki endas tingimata tundma mingit osa talupoega.

Kristin Kuutma leiab, et eestluse valemit ei olegi olemas. "Igal indiviidil on oma isiklikud elupõhimõtted ja kujutelmad, mis tema elu dikteerivad eeldatavalt rohkem, kui see, millisesse rahvusesse ta kuulub. Samal ajal see kujutelm eksisteerib."

Eesti rahvuskirjanduse looja Kristian Jaak Petersoni kuju Tartus. Autor: Uudishimu tippkeskus

Aga Kristian Jaak Peterson, eesti luuletaja ja meie rahvuskirjanduse looja, – tema vanemad olid lätlased ja suure osa oma haridusteest ning lühikesest eluteest veetis Lätis. Ta rääkis enam kui 16 keelt ning eesti keeles on temalt teada vaid 21 luuletust. Oli ta ikka eestlane või mille järgi seda eestlust defineerida?

Pihla Maria Siim on Tartu Ülikooli folkloristika nooremteadur ning ta uurib mitme elukohaga perekondade identiteeti ja kuulumistunnet. Ta on soomlane, aga elab juba aastaid Eestis. On ta siis nüüd soomlane või eestlane?

"Ma loen palju soome keeles ja lastele räägin kindlasti soome keeles. Aga kuidas seda soomekeelset keskkonda siin pakkuda? Tekivad samad probleemid, mis eestlastel on Soomes. Teoorias tahaks seda teha, aga praktikas kipud ajahätta jääma," tõmbab Pihla Siim oma Eestis soomlaseks olemise vahele paralleeli oma teadustööga.

Mis mõjutab meie identiteeti, kui me enam kodumaal pole? "Seal on kindlasti palju tegureid ja üks tähtis tegur on see, kellega inimene suhtleb. See mõjutab, kui palju ta räägib oma emakeeles, mida ta sööb ja milliseid kombeid ta hoiab. Kui olen Soomes elavate eestlastega rääkinud, siis näiteks kadri- ja mardijooks on asi, mida seal on raske teha. Selle asemel võetakse pühade ajal üle mingid kohalikud kombed."

Samas hoitakse jällegi uhkusega kinni pidulikest tavadest: šampust tuleks juua ikka klaasidest, kartulisalat peab olema rohke hapukoorega. Ja esimest septembrit tähistatakse hoolimata sellest, et Soomes ei alga kooliaasta sel kuupäeval.

Pihla Maria Siim leiab, et eestluse säilimise juures on olulised kaks asja: eesti keel ja see, kas eestlased hoiavad kokku nii pere kui ka suurema grupina.

Aga kes me, eestlased, siis ikkagi oleme?

Asjad meie ümber üleva väga palju sellest, kes me oleme. Mis võiks olla näiteks see, mille peale ma mõtlen nostalgiliselt tagasi 30 aasta pärast? On need need kõrvarõngad, pusa sildiga "KOPLI"? Anname au! märk?

Tundub, et meile meeldib otsida tähendusi minevikust, pärimusest. Aga tegelikult lisandub eestlaste loole igal aastal uusi peatükke. See, mis kunagi oli vastupanu, on nüüd nostalgia. Võib-olla vaadatakse kunagi näiteks Soome minekule ka tagasi nostalgiaga. Eestlane on see, kes end eestlasena defineerib.

Teadussaadet "Uudishimu tippkeskus" saab vaadata igal neljapäeval kell 22.05 ETVs. ERR Novaatoris saab aga vaadata saadet juba päev varem. Oma mõtteid kutsume teid jagama sotsiaalmeedias teemasildiga #tipukas.