Uuring: kas migratsioon lahendab Kesk- ja Ida-Euroopa probleemid? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tööline.
Tööline. Autor/allikas: AFP photos/Scanpix

Lapsi sünnib üha vähem, vanemaealisi tuleb üha rohkem juurde, tööturul napib töökäsi. Tänavune Kesk- ja Ida-Euroopa riikide migratsiooni analüüsiv CEED raport mainib muuhulgas seda, et Eesti on sisserändajaile üks kolmest atraktiivsemast Ida-Euroopa riigist. Kas migratsioon võiks lahendada rahvastiku- ja majanduse probleeme?

Viimase aastakümne jooksul on Kesk- ja Ida-Euroopa ehk nn uutest Euroopa riikidest nn vanasse Euroopasse rännanud hinnanguliselt kuus miljonit inimest. Osalt on selle tinginud tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus. Paraku on oma osa ka riikide tugevalt erinevates tööturuvõimalustes ja palkades – Ida-Euroopa jääb selgelt 15 nn vanale Euroopa Liidu riigile alla.

Väljarände osas on Eesti 5,7 protsendiga elanikkonnast keskmike hulgas. Sisserändajatele atraktiivsuse poolest oleme aga Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kolme ligitõmbava hulgas: Eesti on kolmandal kohal Tšehhi ja Sloveenia järel ning Poola ees.

Küsimusele, kas migratsioon võib leevendada Kesk- ja Ida-Euroopa demograafilisi ja majanduslikke probleeme, pühendatakse tänavuses CEED raportis terve peatükk. Raportis märgitakse ära, et nii välja- kui sisserändega tuleb immigratsioonipoliitika kujundamisel arvestada, kuid ei tasu loota, et vaid migratsioon lahendab kõik tööturu- ja rahvastikuprobleemid.

Tõsi on muidugi see, et Lääne-Euroopa riikide majandustele avaldab sisseränne positiivset mõju: suured majandused nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik meelitavad ligi nii odavtööjõudu kui ka kvalifitseeritud spetsialiste. Eestiski on puudu just kvalifitseeritud spetsialistidest ning oskustöölistest. CEED raporti kohaselt ei tasuks siiski arvata, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid sarnaselt tööjõudu hakkaksid ligi meelitama.

Raportis mainitakse asjaolu, et negatiivse iibe probleemi võiks sisserändajate abil lahendada küll. Sisserändajad, kes sageli on nooremad ning viljakas eas, võivad pakkuda vähenevale ja vananevale ühiskonnale leevendust. Kuigi ka Kesk- ja Ida-Euroopas võib lähiajal näha suuremat sisserännet, ei lahenda see veel iibeprobleemi, sest sisserändajate hulgas on rohkem mehi kui naisi.

Samas aga tuuakse kohe ära ka asjaolu, et laste sünd ei lahenda ühiskonna probleeme tervikuna, kuna oluline pole mitte see, kui suur on populatsioon, vaid milline on selle ülesehitus – kas kvalifitseeritud tööealine ja aktiivne elanikkond on tasakaalus kõigi teistega. Ehk lihtsalt öeldes: mitu töö Pigem tasuks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel võtta eeskuju neist riikidest, mis oma rahvaarvult ega pindalalt ole kuigi suured, kuid mis sellegi poolest suudavad maailma kontekstis edukad olla. Üks nende edu põhjus on just tasakaalus ühiskonnastruktuur.

"Ajude väljavool"

Eesti, sarnaselt mitmete teiste Ida-Euroopa riikidega, on kogenud n-ö ajude väljavoolu ehk andekamate haritlaste lahkumist. Osalt on just see põhjustanud siinsel tööturul puuduse kvalifitseeritud töötajatest. Raportis tuuakse välja aga üks Kesk- ja Ida-Euroopa tõsine pudelikael.

Kui mitmed varasemad uuringud on osutanud asjaolule, et Euroopa majanduspiirkonna (EEA) riigid meelitavad talendid endale, siis murekoht on hoopis riikides, kust väljaränne on suurim. Näiteks Ungaris ja Bulgaarias on puudu vastavalt 45 ja 44 protsenti kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest. Tõsi, neile järgnevad Austria, Kreeka ja Saksamaa (vastavalt 42, 42 ja 40 protsendiga). Samas rikastes ja suurtes majandusriikides nagu Norra ja Ühendkuningriik talentide põuda pole (Norras on puudu viiendik ja Ühendkuningriigis 12 protsenti andekatest tippspetsialistidest). Seega neis riikides, kus majanduskasvuks oleks hädasti tarvis andekaid, on "ajude väljavool" suur, suurtes ja rikastes riikides on aga nõudlus üha väiksem. "Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad igal juhul kõrgelt kvalifitseeritud immigrantide ligitõmbamises teistele EL-i riikidele," tõdetakse raportis.

Millistest töötajatest aga on lähiajal puudu?

Raportis tuuakse välja, et Euroopa Liidu riikidest läheb kõige enam vaja koristajaid ning restoraniteenindajaid Austrias, Küprosel, Tšehhis, Kreekas, Soomes, Prantsusmaal ja Portugalis. Finantsspetsialistide ning müügiesindajate põud kimbutab lähiajal Tšehhit, Saksamaad, Hispaaniat, Soomet, Iirimaad, Itaaliat, Luxembourgi ja Rootsit. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul tuuakse aga välja järgnevad ametid ning riigid, kus neist spetsialistidest kõige enam puudu:

  • Poemüüjad ja tooteesitlejad – Austria, Kreeka, Eesti
  • Koduabilised ja koristajad – Küpros, Eesti, Malta
  • Kaevurid ja metallitöölised – Leedu, Läti, Slovakkia
  • Ehitussektoriga seotud töötajad – Lichtenstein, Poola, Sloveenia.

Selge on aga see, et kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu peale käib suurem võidujooks kui keskmise ja madala väljaõppega töötajatele.

Indrek Neivelt, kes on üks raporti koostamist konsulteerinud ekspert, tõdes raporti esitlusel, et meie probleemid on teiste Ida-Euroopa riikidega sarnased, mistõttu tuleks ka lahendusi otsida just üheskoos.

Odav tööjõud – piirata või mitte?

5,7 protsenti – just nii suur osa Eesti elanikest on lahkunud viimase kümnendi jooksul. See on kümnendik tööealisest elanikkonnast ehk kümnendik neist inimestest, kes siin töötamisega võiksid anda panuse meie majandusse.

Eraldi vaadati CEED raportis Poola migratsiooni. Poola pakub mitmete erinevate valdkondade teadlastele huvi ühelt poolt seepärast, et Poolas ei olnud majandusbuumi ajal sedavõrd suurt tõusu, kuid samas ei tabanud neid kriisi ajal ka nii suur langus. Paraku kogeb ka Poola suurt väljarännet ning omakorda tunnevad poolakatest migrantide mõju mitmed Lääne-Euroopa tööturud.

Üks peamisi tegureid, mis veenab inimesi välismaale jääma, on kindel töökoht. Seda eriti ehitus- ja tööstussektoris. Ning peamine motivaator välismaal töötamiseks on usk, et välismaal töötamine võimaldab paremini ära elada. Samale järeldusele on jõudnud mitmed teised uuringud, ühena huvitavamatest tasub esile tõsta hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud Keiu Telve magistritööd.

Indrek Neivelt märgib selle peale, et meie palgad on madalad ja selle probleemiga tuleb Eestis tõsiselt tegeleda. "Aga lisaks palkade tõstmisele tuleb seda ebaõiglust selgitada ka Brüsselis. Euroopa Liit peab rohkem raha ümber jagama ja ääremaadele hakkama toetusi maksma ka sotsiaalsüsteemi ülalhoidmiseks."

kõnekas on ka fakt, et otsus, kas jääda välismaale püsivalt elama, erineb vanuserühmiti. Näiteks noortest (21-25aastased) kaalus seda varianti 46,2 protsenti, 26-30aastastest aga juba 61,7 protsenti. Vanemates vanuserühmades pidasid püsivalt välismaale elama jäämist tõenäoliseks alla poole vastanuist. Paraku tuleb selle pildi alusel tõdeda, et välismaalt, just rikkamatest Euroopa riikidest, lähevad paremat elujärge otsima nooremad, elujõulisemad ning tööturu mõttes potentsiaalikamad inimesed.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: