Eesti-Soome vahel on hinnanguliselt 15 000 pendeltöötajat ehk pendeldajat – inimest, kelle kodu on Eestis ja töö Soomes. Neist lõviosa, umbes 12 000, on mehed, kellest enamik töötavad liht- või oskustöölisena.

Sel nädalal kaitses Tartu ülikoolis magistritöö Keiu Telve, kes uuris, kuidas tajuvad Eestist pärit mehed pendeltööd ning kuidas see mõjutab nende suhteid lähedastega.

Mis sunnib Soome ehitama minema?

Tõukeks on enamasti raha – soov lubada endale rohkemat kui Eestis teenitava palga eest võimalik oleks. Keiu Telve märkis, et sageli soetatakse endale Soomes teenitud raha eest igapäevaeluks elementaarselt tarvilikku, näiteks eluase või auto. Lisaks aga toodi välja, et Soomes teenituga toetatakse ka eakaid vanemaid ja ülikooliealisi lapsi või säästetakse pensionieaks. Kuid raha pole sugugi ainus pendeltöötamise põhjus.

Keiu Telve tõstis esile Soome ametiühingute võrgustikku ning sellest tulenevaid võimalusi. "Üks osa minu informantidest on kogenud majanduskriisi väga teravalt ning nad hindavad seda kindlust, mida pakuvad ametiühingud, kui töökohaga midagi juhtub," rääkis Telve. Nimelt tagavad sealne töötukassa ja ametiühingud pärast töö kaotamist kuni 500 päeva vältel toetust, mis on kuni 60-protsenti viimase töötatud kuu palgast. Seega on üheks Soomes töötamise põhjuseks kindlustunne.

Sugugi vähem oluline pole aga tõsiasi, et pendeldajad tunnevad end Soomes rohkem väärtustatuna. Lisaks motiveerivale palgale ning headele töövahenditele on põhjuseks tööandjapoolne austav ja väärikas suhtumine töötajasse.

Väärikas suhtumine tuleb aga sageli sellest, et eestlased näevad ennast muu sisserännanud tööjõuga võrreldes kohusetundlikuma, töökama ja vastutulelikumana. "Soomlane teeb kõike rütmi järgi. Kell kukub, pool kruvi jääb keeramata, hops – akudrell kukub. Eestlane ütleb, et ma pean veel selle asja ära tegema ja paneb poole ööni,” nii kirjeldas Eesti ehitusmehi Keiu Telvele üks töö tarvis kõnelnud pendeltöötaja.

Telve sõnul on eestlased tööjõu mõttes väga hea teisest rahvusest sisserändajate grupp: nad on valmis sõitma pikki vahemaid, on vastutulelikud, nõus töötama pikki päevi ja paindlikult. "Väärtustamine omakorda on tõstnud eesti meeste enesehinnangut, sest nad näevad, et seda tüüpi töökultuuri väärtustatakse ja see toob kaasa positiivse suhtumise nendesse, mis on nende puhul midagi väga erilist ja olulist," kirjeldas Telve.

Olulise eelise Soome tööturul annab keeleoskus. "Soome ja eesti keele sarnasuse tõttu on eestlased võrreldes teiste immigrandigruppidega paremas positsioonis. Keeleoskus on rohke võõrtööjõuga turul hinnatud lisaboonus ning informantide endi sõnul annab neile suure eelise ükskõik millisest teisest riigist pärit sisserännanu ees," kirjutab Telve oma töös. Soome keelt kõnelevad pigem keskealised mehed, nooremad kasutavad aga inglise keelt.

Musti lambaid leidub ikka

Väga teadlikud ollakse aga eestlastega seotud negatiivsest kuvandist, mille kohaselt on eestlased kasuahned, omakasupüüdlikud ja otsivad kergeid raha saamise võimalusi: alkoholi üle piiri toomine ja ebaseaduslik müümine, objektidelt varastamine, ilma töölepinguta töötamine, sissetulekute varjamine ja maksudest kõrvale hiilimine, aga ka riiklike sotsiaalsete hüvede igakülgne ärakasutamine. Keiu Telvega rääkinud pendeltöötaja kirjeldas eestlasi, kes kuritarvitavad sotsiaalsüsteemi. Need ehitajad võtavad ametiliidult abiraha ning töötavad n-ö mustalt. Samas töötavad väiksema palga eest ning rikuvad sellega tööturgu.

Inimesi on aga mitmesuguseid igal pool ja nii on ka Soome ehitajate hulgas erineva töökultuuri, töösse suhtumise ning väärtustega mehi. Nii leiab Telve oma uuringus, et Eesti avalikkuses kiputakse kõiki Soomes töötavaid lihttöölisi stereotüüpselt ühesugusteks "kalevipoegadeks" nimetama, ehkki pilt on tegelikult väga kirju.

Mehed teevad aga väga selgelt vahet erinevatel gruppidel. Näiteks tõi üks uurimuse tarvis intervjuu andnud mees välja, et tema on eestilainen, mitte virolainen, viidates viimaste puhul vene keelt emakeelena kõnelevatele Soomes töötavatele virumaalastele. Soomes töötavad mehed teevad vahet vanuse, töökoha, emakeele põhjal ning üleüldiselt leiavad, et igat meest tuleks hinnata eraldiseisvana.

Kas Eesti jookseb noortest meestest tühjaks?

Soomes töö leidmine on pendeltöötajate lugudes tihedalt põimunud sotsiaalsete võrgustikega ehk tihti on abiks näiteks lähedased, sõprade sõbrad, isiklikud Soome tuttavad, Facebook'i grupp või tööportaalid nii Eestis kui Soomes. Enamikel juhtudel on tööd saadud isikliku tuttava kaudu.

Näiteks tuli ühe informandi loost välja, et kui masu ajal algasid koondamised, läks suur hulk selle ettevõtte töötajaid üksteise järel Soome tööle. See tähendab, et ühest Eesti piirkonnast lahkus töö tõttu suur osa noortest meestest. "Seda on samuti toodud välja just nooremate meeste puhul, kuna nemad on hästi liikuvad, sageli pole veel ka tugevaid peresidemeid. Üks sõber läheb ees, läheb järgmine, kolmas ja kui nad jäävad välismaal töö ja eluga rahule, lähevad järgmised. See toob kaasa ahelmigratsiooni," selgitas Telve.

Kui töökohad liiguvad tutvusringkonna kaudu, tähendab see ühtlasi, et välismaale tööle või päriseks elama liiguvad küllaltki ühesuguse hariduse, väljaõppe, aga ka vanuse ja sotsiaalse profiiliga ühiskonnagrupid. Küsimusele, kas see võib tähendada, et Eesti jookseb noortest meestest tühjaks, vastas Telve, et see võib olla võimalik. "Kui just midagi ei muutu siinses majanduses ja väga kiiresti ei hakka tõusma nende töökohtade palgad, on see paratamatus, et just aktiivsemad noored mehed lähevad ära," ütles Telve.

Miks see uuring oluline on?

1990. aastate algusest alates on Eestist väljarännanute hulk olnud suurem sisserännanute omast. Väljaränne on üks olulistest Eesti rahvaarvu mõjutavatest teguritest. Migratsiooniteooria järgi on need, n-ö äraminejad, üks aktiivsem osa ühiskonnast. Nad on ettevõtlikud ja enesekindlad, et suudavad end teises riigis töötades teostada. Telve vaatles oma uurimuses pendeldajaid, kelle intervjuude põhjal kujunes välja küllalt sarnane kuvand. "Neil on visadus edasi-tagasi sõita, vaatamata sellele, et see on nii energia, aja kui ka raha mõttes kulukas. Nad on aga valmis seda tegema, et tagada see elukvaliteet, milles nad tahavad elada Eestis," rääkis Telve.

Seega sotsiaalmajanduslikult ebakindlad olud sunnivad inimesi võtma ette teistes riikides töötamist või koguni sinna kolimist. Paraku on lahkujateks just aktiivsed ja asjalikud inimesed. Seetõttu on äärmiselt oluline uurida just inimeste vahetul kogemusel tuginevaid põhjusi Eestist lahkumisel või pendelrändel. Telve töös seisab aga üks oluline lause: "Nende aspektide kõrval on intervjuu lõpus siiski kõik võtmeinformandid väitnud, et nad naaseksid Eestisse tööle juhul, kui nende palk oleks siin vähemalt sama suur."

Töömigratsiooni ehk pendeldamist on iseäranis viimastel aastatel uuritud palju ja erinevatest vaatenurkadest. Keiu Telve magistritöö on aga üks vähestest uuringutest, kus vaadatakse n-ö numbrite taha ehk heidetakse pilk konkreetsete inimeste individuaalsetesse kogemustesse. See annab Soomes töötavatest eestlastest, nende elust ja pendeldamise põhjustest palju mitmekülgsema pildi seniste ühiskonnas kujunenud stereotüüpsete kuvandite kõrvale.