"Veganlus on üks viis, mille kaudu saame leevendada globaalset ökoloogilist kriisi ning vaidlustada eetilist kriisi, milles inimeste ja loomade suhted praegu on," ütleb Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.

Veganluse teemat käsitleb neljapäeval kell 10 Vikerraadio saade "Huvitaja".

Seega pole veganlus mitte lihtsalt toiduvalik, vaid seda saab analüüsida ka kui sotsiaalset nähtust. Et veganlus on üsna uus nähtus, on selleteemalisi uuringuid veel vähe. Aaviku uurimistöö on omalaadne, kuna paigutub maailmas uudsesse, kriitiliste loomauuringute (ingl critical animal studies) valdkonda.

Selle valdkonna uuringutega aidatakse mõtestada inimeste ja loomade suhteid, lähtudes loomade õigustest ning aidates vähendada nende väärkohtlemist. Loomade väärkohtlemine on osa laiemast ökoloogilisest probleemist ja see ongi paljudele peamine põhjus, miks pöördutakse veganluse poole.

Aavik on veganlusest ja loomade õiguste kaitsest huvitunud juba pikka aega. Oma värskeimas uuringus, mille tulemusi ta järgmisel nädalal Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsil tutvustab, keskendub ta just meesveganitele. Nimelt on paljudes varasemates uuringutes käsitatud mehi homogeense rühmana, kes oma ühiskondliku võimupositsiooni tõttu suuresti vastutavad kliimamuutuste esilekutsumise eest. Palju vähem on räägitud meestest kui positiivsetele sotsiaalsetele muutustele kaasaaitajatest. Järeldoktorantuur Helsingi Ülikoolis andis Aavikule hea võimaluse seda uurida.

Algatatud uuring aitab mõista, miks mehed hakkavad veganiks ja kuidas nad sellena elavad. Laiemalt aitab see saada selgust, kuidas mehed osalevad positiivse sotsiaalse muutuse esilekutsumises ja pingutustes liikuda jätkusuutlikuma maailma poole.

Aaviku tähelepanu on pälvinud veel üks nüanss. "Mind huvitab, kuidas suhestuvad veganlus ja maskuliinsus, arvestades seda, et liha söömine on olnud oluline osa traditsioonilisest maskuliinsusest," ütleb ta.

Veganlus aitab positiivselt eristuda

Ehkki uuring ei ole veel valmis, saab juba rääkida esimestest tulemustest. 31 intervjuu põhjal Eesti veganmeestega võib öelda, et veganlus moodustab tähtsa osa nende meeste identiteedist. Nad on selle üle uhked ja näevad veganlust enamasti positiivse eristumisviisina. Samuti toob Aavik esile, et veganiks hakkavad mehed tavaliselt omal algatusel.

"Ilmselt võidakse stereotüüpselt eeldada – tunnistan, et ka minul oli selline esialgne oletus –, et veganiks hakatakse sageli naissoost elukaaslase mõjul. Uuringu tulemusena võin aga kinnitada, et veganluse juurde on pigem jõutud enne, kui on olnud veganitest sõpru ja tuttavaid," võtab teadlane tulemused kokku. 

Analüüsides veganluse ja mehelikkuse seoseid, räägib Aavik huvitavast tähelepanekust. Nimelt leidus veganiks hakkamise narratiivides tüüpiliselt maskuliinseid jooni: peategelane ilmutab julgust ja põhimõttekindlust ujuda vastuvoolu ning võtab looduse ja loomade kaitsja rolli.

Uuringu tulemuste järgi mitte ei õõnesta veganiks hakkamine maskuliinsust, vaid loob hoopis uusi ja positiivseid meheks olemise võimalusi ja viise. Nende osa on empaatia, hoolivus ja püüdlused aidata kaasa looma- ja keskkonnasäästliku maailmapildi esilekerkimisele.

Aaviku uurimistöö jätkub Soome meesveganite kogemusi analüüsides. "Soomes on veganiks hakkamine olnud võimalik palju varem kui Eestis ning võib oletada, et tegu on meeste puhul laiemalt aktsepteeritud identiteediga," ennustab ta. Tulemused selguvad selle aasta teises pooles.

Kadri Aaviku uuring on osa Helsingi Ülikooli projektist "Climate Sustainability in the Kitchen: Everyday Food Cultures in Transition". Selle tulemusi tutvustab ta Tartu Ülikoolis toimuval Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsil 27. aprillil.