Teadlased jälgisid 18 aasta jooksul ehk sünnist täisealiseks saamiseni 2000 last Inglismaalt ja Walesist. Pikaajaline uuring näitas, et noorte sirgumiskeskkond muudab nende epigenoomi ehk valke ja keemilisi ühendeid, mis reguleerivad geenide aktiivsust. Epigenoom erines tavapärasest just neil noortel, kes pärinesid vaesest, ohtlikust või sotsiaalselt eraldatud naabruskonnast.

Teadlaste sõnul toetab uuring hüpoteesi, et geenid võivad reeta, kuivõrd kodukandi elukvaliteet inimesele nii-öelda "naha alla poeb" ning pikas plaanis inimese tervist kahjustab.

Uuringu jaoks jälgisid teadlased laste kodupiirkondade füüsilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ning tervise ja turvalisusega seotud eripärasid. Andmed pärinesid nii kohalike omavalitsuste ja kriminaalõiguse andmebaasidest, Google Street View süsteemsest vaatlusest kui ka kohalike elanike põhjalikust küsitlusest. Nad sidusid selle mitut aastakümmet katva andmestiku 18-aastaseks saanud laste vereproovidest pärineva epigeneetilise infoga.

Probleemsetest piirkondadest pärit noortel erinesid geenid, mis on seotud kroonilise põletikuga, rohke tubakasuitsu sissehingamisega, õhusaastega ja kopsuvähiga. Hilisemas elus võivad kehvematest oludest pärit lastel tervisemuresid põhjustada just need geenid.

Epigeneetilised erinevused ei olenenud samas lapse perekonna sotsiaalmajanduslikust käekäigust. Samuti polnud vahet, kas muutunud epigenoomiga noor ise suitsetas või oli kannatanud kõrge palaviku all.

Uuringu põhiautori Duke'i Ülikooli doktorandikandidaadi Aaron Reubeni sõnul võib uuringu tulemuste abil seletada, kuidas tekivad kogukondlikud tervisehädad. Samuti näitas uuring, et pealtnäha terved ja tavalised noored võivad ellu astuda geenipagasiga, mille mõju avalduvad alles aastate pärast. Kas geenimuutused on jäävad või saab neid kuidagi tagasi pöörata, peavad Reubeni sõnul näitama edasised uuringud.

Harvardi Tervishoiukõrgkooli psühhiaater-epidemoloog Erin Dunn lisas uuringut kajastanud artiklile kommentaariks, et naabruskonna mõjul tekkivaid tervisehädasid on palju. Keerulises keskkonnas kasvanud lastel võib esineda vaimse tervise häireid ning neil võib olla kõrgem vähisoodumus. Samuti võivad nad kalduda ülekaalulisusele ja neid võivad vaevata teised ainevahetushaigused. Dunn loodab, et uuring aitab edaspidi sotsiaalsest taustast sõltuvaid tervisemõjureid paremini ületada.

Uuring ilmus ajakirjas JAMA Network Open.