Gluteenivaba dieedi kasulikkus seati taas kahtluse alla
Gluteeni sisaldava jahu söömine ei avalda tervete inimeste seedeelundkonnale mitte mingisugust mõju, näitab esimene topeltpime juhuslikustatud kliiniline katse. Uuring viitab taaskord, et gluteenitundlikkuseta inimestel pole mõtet valgu tarbimist vähendada.
Tsöliaakiat ehk gluteenitalumatust esineb Euroopas umbes ühel inimesel sajast. Teraviljades leiduvate valkude tõttu hakkab ründama keha immuunsüsteem selle enda kudesid. Tulemuseks on mikrotoitainete puudus ning muu hulgas kõhnumine ja kasvupeetus. Viimastel aastatel on populariseerinud kuulsused gluteenivaba dieete läänemaailmas aga ka terve elanikkonna hulgas.
Muu hulgas reklaamitakse seda kui võimalust parandada vaimset võimekust, võtta kaalus alla, leevendada üldist haiguskoormat ja "hea välja näha", märkisid Austraalia gastroenteroloogid Emma Halmos ja Peter Gibson uurimusega kaasnenud kommentaaris. Reklaamist on kasu. Näiteks järgib seda USA-s üle kolme miljoni inimese, kuigi neist üle 80 protsendi pole saanud gluteenitalumatusele viitavat diagnoosi. 2016. aastaks kulutati riigis gluteenivabale toidule ligi 16 miljardit dollarit
Teadusuuringutes on seatud dieedi kasulik mõju kahtluse alla ja peetakse seda tervete inimeste puhul ebasoovitavaks. Tüüpiliselt sisaldavad gluteenivabad toidud rohkem küllastunud rasva ja vähem kiudaineid. Teisalt on gluteenist loobuvad inimesed hiljutise uuringu kohaselt muus osas tervislikemate eluviisidega, näiteks söövad nad sagedamini puu- ja juurvilja ning tarbivad vähem alkoholi.
Värskes töös uurisid teadlased eesotsas Ian David Croalliga Sheffieldi Ülikooolist gluteenist loobumise mõju soolestikule teadusmaailma kuldstandardi abil. Juhuslikustatud topeltpimeda kliinilise katse korral jagatakse osalised katserühmadesse juhuslikult. Samuti ei tea nii teadlased ega uurimisalused selle toimumise ajal, kas uuritavad söövad platseebot või päris toimeainet. See vähendab võimalust kallutatud tulemuste saamiseks.
Katse raames sõid 28-st tavaliselt gluteenivaba dieeti järgivast inimesest pooled kahe nädala jooksul kaks korda päevas endale teadmatult 14 grammi gluteeni. Enne ja pärast katse algust läbisid uurimisalused põhjaliku tervisekontrolli. Töörühm leidis, et gluteeni söönud inimestel ei esinenud katse lõpuks sagedamini muu hulgas kõhulahtisust, kõhuvalusid, kõhukinnisust ega kõrvetisi.
Teadlased möönsid, et katse kestis suhteliselt lühikest aega. Teisalt avalduvad gluteenitalumatusele viitavad sümptomid tavaliselt juba nädala jooksul. Näiteks diagnoositud gluteenitalumatusega inimestest kannatasid mõne aasta taguse topeltpimeda kliinilise katse järel terviseprobleemide käes 90 protsenti.
Värsketele tulemustele vaatamata pidasid Halmos ja Gibson kaheldavaks, et need vähendavad avalikkuse usku gluteenivaba toidusedeli kasulikkusesse.
Uurimus ilmus ajakirjas Gastroenterology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa