“Heureka” uuris, mida peaks sööma. Alustame natuke kaugemalt ning vastame, mis on tervislik toitumine.

Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult seda, et sööma peaks mõistlikus koguses ning mitmekesist ja tasakaalustatud toitu. Inimene peaks päevas tarbima nii palju energiat, kui on vaja lähtuvalt tema soost ja aktiivsusest. Tasakaalustatud toitumine tähendab omakorda, et inimese organism saab toidust kätte kõik vajalikud toitained.

Põhitoitained ehk makrotoitained jagunevad kolme suuremasse gruppi:

• Valgud
• Rasvad
• Süsivesikud

Valgud tagavd organismi kasvamise, ehituse ja arengu. Peaaegu kõik ensüümid ja hormoonid meie organismis on valgulise koostisega. Samuti on valkudel oluline roll meie immuunsüsteemis, kus need osalevad aktiivselt antikehade tootmises.

Rasvad, mille hulka kuuluvad ka rasvhapped ja kolesterool, on organismile samuti väga vajalikud, kuna sisaldavad energiat ja võtavad osa kasvuprotsessidest.

Kuid erinevalt levinud arusaamast ei võrdu mõiste süsivesikud ainult suhkruga. Süsivesikud on organismi põhiline energiallikas ning kuulvuad rakkude, kudede ja paljude hormoonide koostisesse. Neil on oluline roll antikehades kaitsefunktsiooni täitmisel. Meie organism, kuid eriti aju vajab pidevat glükoosiga varustamist.

Kuid just süsivesikute, täpsemalt nn tühjade süsivesikute ehk näiteks maiustustega kipub liialdama suisa 90 protsenti Eesti lastest. Juba 2–5-aastased lapsed söövad neli korda nii palju magusat kui oleks soovitatav.

Kuid suhkrut leidub üllatavalt palju ka soolastes valmistoitudes. Kas teadsite, et näiteks 2,5 viilus tumedas leivas on 4,5 suhkrutüki jagu suhkrut.

Tähelepanelik tasuks olla ka lihatoodete puhul. Näiteks hakkliha ostes tuleks silmas pidada, et ennekõike on liha valguallikas, mistõttu tasuks vaadata lihatoodete pakendilt, kui palju valku see sisaldab. Samuti tasuks valida maitsestamata või vähemaitsestatud tooteid.

Omaette teema on gluteeni- ja laktoosivabade toodetega. Gluteeni- ehk teraviljavalgutalumatust esineb ühiskonnas väikesel osal inimestest, kuid ometi on üha rohkem inimesi, kes teraviljatoodetest omaalgatuslikult loobuvad, tuues ettekäändeks gluteenitalumatuse.

Toitumisnõustaja Külli Holsting selgitab, et tsöliaakia on haigus, mille puhul gluteen tekitab peensooles põletikku. Kuid seda haigust diagnoosib üksnes gastroenteroloog.

Lisaks sellele esineb gluteenitundlikkust, mis võib põhjustada kõhuvalu, kõhulahtisust, peavalu ja kurnatuse tunnet. See võib tekkida elu jooksul teatud haiguste järel. Millal see alguse saab, on keeruline öleda.

Küll aga sedastab Külli Holsting, et gluteenitalumatuse või -tundlikkuse ettekäändel ei tasuks oma äranägemise järgi teraviljatoodetest loobuda, sest see omakorda jätab meie menüü B-vitamiini, tsingi ja magneesiumivaeseks.

Kuidas on laktoositalumatusega? Ja kuidas on muna söömise ja kolesterooliga? Tuleb välja, et munast kolesterooli saamine pole sugugi halb. Selle kohta saab täpsemaid fakte juba “Heureka” saatest.