Näiteks avaldas doktor Maximilian Ramirez Ameerika Ühendriikidest 1919. aastal kirjelduse patsiendist, kes pärast vereülekannet sai hobusega kokkupuutel astmahoo. Patsient ei olnud eelnevalt hobuste vastu allergiline, küll aga oli seda doonor, kellelt pärines üle kantud veri. 

Kaks aastat pärast seda, 1921, tegid kaks Saksamaa teadlast, Otto Carl  Prausnitz ja Heinz Küstner katse. Nad süstisid kala suhtes ülitundliku Küstneri seerumit Prausnitzi naha sisse ning näitasid, et samasse piirkonda kala valku viies tekib allergiline reaktsioon. 

Prausnitz-Küstneri testi kasutati teaduses laialdaselt kuni 1960. aastani ning sellel oli oluline roll IgE avastamises. IgE ehk immunoglobuliin E on antikehatüüp, mida allergilise inimese organism allergeenide vastu toodab.

1965–1967 õnnestus kolmel teadlaste grupil (Kimishige ja Teruko Ishizaka Ameerika Ühendriikidest, Hans Bennich ja SGO Johansson Rootsist, Uppsala ülikoolist ning Denis R Stanworth Suurbritanniast) üksteisest sõltumatult tuvastada verest molekul, mis Prausnitz-Küstneri reaktsiooni põhjustas. 

Veebruaris 1968 kuulutati ametlikult välja, et tegemist on uue, viienda antikehade klassiga – IgE.

Veres on IgE-d vähe ning seal on ta eluiga lühike – umbes kaks päeva. Enamik organismis leiduvast IgE-st on püsivalt kinnitunud teatud tüüpi immuunsüsteemi rakkudele – nuumrakkudele, eosinofiilidele, basofiilidele –, kus tema eluiga on nädalate või isegi kuude pikkune.

Tänaseks teame, et allergilise eelsoodumusega inimestel võivad tekkida IgE tüüpi antikehad keskkonnas leiduvate molekulide, allergeenide vastu – õietolm, erinevad toiduained, tolmulestad, putukamürk jm. 

Tekkinud antikehad seonduvad immuunsüsteemi rakkudele ja jäävad ootele. Järgmisel korral, kui sama allergeen organismi satub, tunnevad varem valmis sünteesitud antikehad selle ära. Nuumrakk või eosinofiil, mille külge vastav antikeha on seondunud, aktiveerub ning vabastab mitmeid allergilist reaktsiooni põhjustavaid aineid. 

IgE tüüpi antikehade vahendatud allergiaga on seotud erinevad haigused, näiteks astma, heinanohu, toiduallergia.

IgE tundmine parandab ravi

Järjest kasvavad teadmised IgE rollist allergiahaigustes on parandanud nii nende haiguste diagnostikat kui ka ravi. Allergia põhjuste välja selgitamiseks on tänapäeval võimalik määrata patsiendi verest konkreetsete allergeenide vastast IgE-d. 

Välja on töötatud ravim, mis takistab IgE seondumist immuunsüsteemi rakkude pinnale. Tänu sellele ravimile on meil nüüd endisest paremini võimalik aidata raskesti ravile alluva astma või nõgestõvega patsiente. 

Siiski ei maksa unustada, et kuigi IgE on avastatud allergilisi reaktsioone uurides, on tema bioloogiline roll sarnaselt kõigi teiste antikehaklassidega osaleda organismi kaitses haigustekitajate eest. Iga tüüpi antikehal (IgM, IgA, IgG, IgD) on immuunvastuses oma kindel roll. IgE puhul on selleks kaitse hulkraksete parasiitide eest, samuti on andmeid, et IgE-l võib olla kaitsev toime putuka- ja maomürgi vastu.

50 aastat immunoglobuliin E avastamisest

Tartu ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link kirjutas ERR Novaatorile allergeenide vastu tekkivatest antikehadest, kuna sel laupäeval, 29. aprillil tähistatakse üleilmalist immunoloogia päeva, mis sedapuhku on pühendatud immunoglobuliin E–le (IgE) ja selle  avastamise 50. aastapäevale.

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse IgE olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis. 

Euroopa immunoloogiaühingute föderatsioon alustas immunoloogia päeva tähistamist  2005. aastal. Huvilised saavad vaadata lisa ametlikult koduleheküljelt, kus leidub infot igas vanuses immunoloogiasõpradele.

Kes soovib immuunsüsteemi ehituse ja talitusega lähemalt tutvuda, leiab lihtsat ja emakeelset lugemist raamatust “Sinu hämmastav immuunsüsteem. Kuidas see kaitseb sinu keha?”.