Teadlased otsivad 100-aastaste eestlaste mikroobidest ravivõimalusi ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kuidas pärast taasiseseisvumist sündinud inimeste mikrobiokooslused erinevad 100 aastat tagasi sündinud eestlaste omadest.

Teadlased loodavad saja-aastaste inimeste organismis elavaid baktereid tulevikus ära kasutada ka nooremate tervise parandamisel. Tegemist on Tartu ülikooli mikro-bioloogide kingitusega Eesti 100-ndaks sünnipäevaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mikroobid on inimese kehas asendamatud. Aitavad seedida toitu, toodavad vitamiine ning reguleerivad geenide tööd. Inimese mikrobioota ehk nende bakterite kooslus, mis inimese kehas elavad, püsib laias laastus muutumatuna alates teisest eluaastast.

TÜ mikrobioloogia emeriitprofessor Marika Mikelsaar rääkis, et teadlaste idee sai alguse küsimusest, miks saja-aastastel inimestel on nii hea tervis olnud, et nad saja aastani on elanud. “Vaataks seda, missugused on nende mikroobid.”

1918. aastal sündinud inimesi on Eestis 197. Kui teadlased saavad neist 25 inimeselt materjali, mikroobe, saab seda infot võrrelda tänapäeval sündinud inimestega.

Seda, et tänaste noorte ja saja-aastaste eestlaste mikrobiootad erinevad, on eelnev teadustöö juba kinnitanud.

Mikrobiootade erinevuse on suure tõenäosusega tekitanud elukeskkondade erinevus. 100 aastat tagasi ei olnud ei olmekeemiat ega antibiootikume, mis inimeses elavate bakterite kooslust mõjutada oleks võinud.

“Tänapäeval me räägime tsivilisatsioonihaigustest,” nentis TÜ meditsiinilise mikrobioökoloogia professor Reet Mändar. Kasvajad, allergiad, ülekaal, diabeet – need haigused on suuresti seotud ka meie mikroobide tasakaalu häiretega. On leitud, et neil haigetel on vähem olulisi mikroobe ja erinevate mikroobigruppide tasakaal on paigast ära.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul teevadki teadlased uurimistöö, kus analüüsitakse 25 saja-aastase eestlase ja 25 pärast taasiseseisvumist sündinud inimese mikroobikooslusi.

Teadlased loodavad, et sada aastat tagasi sündinute mikroobikooslustest võiks tulevikus inimeste tervise parandamisel abi olla.

“Ühelt poolt me loodame saada uusi teadmisi selliste naturaalsete looduslike mikroobikoosluste kohta. Ja teiselt poolt me loodame, et nendest kooslustest me suudame eraldada mõned hea potentsiaaliga probiootilised bakterid,” rääkis Mändar.

Teadustöö valmib lõplikult 2020. aastaks.

Toimetaja: Marju Himma



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: