Ukraina Tšornobõli elektrijaama ümbritsevalt suletud alalt kogutud ümarusside ehk nematoodide genoom pole vaatamata ülikõrgele kiirgutasemele aastate jooksul kahjustada saanud. Teadlaste sõnul pole see mitte märk kinnise tsooni keskkonnatingimuste paranemisest, vaid kinnitus tõigale, et mõned liigid suudavad edukalt kohaneda ka kõige ebasoodsamate tingimustega, vahendab Science Alert.

Pärast 1986. aasta katastroofi on Tšornobõli tuumajaam ja selle lähedane Prõpjati linn olnud avalikkusele suletud. Saastunud piirkonnas valitseb kõrge ioniseeriva kiirguse tase, mis on suuremale osale liikidest äärmiselt ohtlik, põhjustades mutatsioone ja vähki.

Ehkki Tšornobõl võib jääda inimestele elukõlbmatuks veel tuhandeteks aastateks, on üle 2600 ruutkilomeetri laiuvast piirkonnast saanud omamoodi kaitsetsoon loomadele, keda inimestele seatud piirangud ei takista. Radioaktiivse saastega kaetud maaalal elutsev fauna on küll geneetiliselt muundunud, kuid saab seejuures elada suhteliselt vabalt, puutumata kokku inimestega.

New Yorgi Ülikooli bioloog Sophia Tintori sõnul on katastroofi mõju kohta kohalikele liikidele aga endiselt ka palju lahtisi küsimusi: "näiteks, kas äkiline keskkonnamuutus valis välja liigid või isegi liigisisesed isendid, kes on ioniseerivale kiirgusele vastupidavamad kui teised?"

Küsimusele vastuse leidmiseks võttis Tintori juhitud uurimisrühm luubi alla Tšornobõli piirkonnas elutsevad ümarussid. Mädanenud puuviljades, maapinnas ja teiste liikide organismis toimetavad nematoodid on nimelt väga vastupidavad tegelased. Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus aastatuhandeteks igikeltsa vangistatud ümarussid on pärast jää sulamist taas ellu ärganud.

Mikroskoopilise ussi muudab suurepäraseks mudelorganismiks tema lihtne genoom ja lühike eluiga. See tähendab, et lühikese aja jooksul on võimalik uurida mitme põlvkonna usside võimet taluda toksiine, bioloogilist arengut ja DNA parandamist.

Uurimistöö käigus kogusid teadlased Tšornobõli piirkonnast ligikaudu 300 ümarussi, kellest valiti genoomi järjendamiseks välja 15. Seejärel võrdlesid nad sekveneeritud genoome viie Filipiinidelt, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Mauritiuselt ja Austraaliast pärit ümarussi geneetilise informatsiooniga. 

Ehkki Tšornobõli ussid olid üksteisele geneetilisemalt sarnasemad kui neile, kes tulid välismaalt, polnud nende DNA radiatsiooni toimel kahjustada saanud. Teadlased analüüsisid usside genoomi küll hoolikalt, kuid märke suurematest muutustest kromosoomides neil leida ei õnnestunud. Samuti puudus korrelatsioon ussidel esinenud mutatsioonide hulga ja nende leiukoha kiirgustugevuse vahel.  

Viimaks viis uurimisgrupp katsed läbi laborisse toodud ümarusside järeltulijatega. Kuigi erineva piirkondliku päritoluga ussid talusid DNA-kahjustusi erinevalt, ei leidnud teadlased ka siinkohal ühtegi seost, mis oleks tõendanud radiatsiooni mõju. Kokkuvõttes järeldas uurimisrühm, et Tšornobõli radiatsioon kõnealuseid ümarusse ei mõjutanud.

Teadustöö juhtivautor Tintori hinnangul võiks tulemused aidata aga välja selgitada, miks on mõned inimesed vähile vastuvõtlikumad kui teised. "Nüüd, kui me teame, millise tüvega ümarussid on DNA kahjustustele rohkem ja millised vähem vastuvõtlikud, saame me neid tüvesid kasutada selleks, et selgitada välja, miks on mõne inimese tõenäosus haigestuda vähki suurem kui teistel," selgitas teadlane.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.