Briti teadlased on nüüd teinud ülevaate sellest, mida on viimase kümmekonna aasta uuringutes selgunud niinimetatud Clarion-Clippertoni tsooni süvamereloomastiku kohta.

Clarion-Clippertoni tsoon on Vaikses ookeanis rahvusvahelistes vetes Hawaii, Kiribati ja Mehhiko vahel asuv veealuste mägedega ala, pindalalt kaks korda suurem kui India.

Maavarauuringuid on seal tehtud juba aastakümneid, avastatud on muu hulgas ahvatlevalt suuri mangaani-, nikli- ja vasevarusid.

Muriel Rabone Londoni Loodusmuuseumist ja ta kolleegid annavad ajakirjas Current Biology teada, et selles tsoonis tuvastatud hulkraksete loomade liikidest on praeguste andmete järgi tervelt 92 protsenti olnud teadusele varem tundmata. Viiest ja poolest tuhandest leitud loomaliigist on varem kirjeldatud ja nime saanud 436.

Täpsem analüüs võib teadlaste hinnangul kahandada senitundmatuks klassifitseeruvate liikide protsenti küll 88ni, aga põhipilti see ei muuda.

Tõsi on see, et nelja kuni kuue kilomeetri sügavusel merepõhjas ei ole loomaisendite asustustihedus küll kaugeltki nii suur kui ranniku lähedastes piirkondades, kuid summaarne elurikkus on ikkagi märkimisväärne.

Tundub, et paljud liigid võivad olla ka Clarion-Clippertoni tsoonis endeemsed ehk ainulaadsed, sest sealt avastatud varem tundmatutest loomadest on ainult kuut leitud hiljem veel ka kusagilt mujalt, nende seas üks merikurk, üks ümaruss ja üks käsn.

Teadlased oletavad, et see hiigelsuur mereala peidab veel kuut kuni kaheksat tuhandet senitundmata loomaliiki.

Rabone'i ja ta kolleegide uuringutulemused aitavad meil paremini aru saada, millist keskkonnamõju tulevane kaevandustegevus avaldama hakkab.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.