Jäärade kastreerimine pikendab nende eluiga

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Uurijad märkasid, et enne murdeiga polnud kastreeritud ja kastreerimata oinastel mingeid epigeneetilisi erinevusi. Autor/allikas: John McIntyre/Flickr (CC BY-ND 2.0)

Kastreeritud isalammastel ehk oinastel kulgeb geenidest sõltumatu vananemine aeglasemalt. Asi võib olla selles, et kastreeritud loomadel eritub kehas vähem androgeeni hormooni, mis kiirendab epigeneetilist vananemist, selgus rahvusvahelisest uuringust.

Sugu ja vanus

Naised elavad üldjuhul meestest kauem, millel on mitu põhjust. Neist suur osa on ebaselged. Üldiselt kipuvad aga mehed sagedamini riskantselt käituma, kas siis näiteks juues ja suitsetades või suisa sõdides. See kõik tõmbab nende keskmist eluiga alla, vahendab Predict.

Mida väiksemad on erinevused meeste ja naiste käitumises, seda sarnasem on nende eluiga. Siiski ei kao erinevus ka täpselt sama elustiili juures täielikult. Arvestades, et naised elavad ikkagi meestest kauem, peab põhjus peituma milleski muus.

Loomariigi kohta on teada, et suuremad loomad kipuvad surema oma liigikaaslastest varem. Võrdlusena on asi liikide vahel vastupidi: suuremat kasvu liigid kipuvad väiksematest kauem elama. Kuna mehed on keskmiselt naistest füüsiliselt suuremad, võib liigisisene seaduspära kehtida ka inimeste puhul. Võib isegi juhtuda, et lühemad mehed elavad oma pikematest suguvendadest kauem.

Suuruse ja vanuse seose põhjus pole veel päris selge, kuid suurem keha võib oma mõõtmete tõttu olla suurema füsioloogilise stressi all. Ühtlasi võib tekkida suuremas organismis rohkem oksüdatiivseid kahjustusi, sest organismi toimimiseks on vaja rohkem süüa ja toitu lagundada. Suuremas organismis võib esineda ka rohkem DNA kahjustusi, sest sel on rohkem jagunevaid rakke. 

Sugudevahelist vanuselõhet võivad süvendada ka sookromosoomid. Kaitseta X-i hüpoteesi järgi on taandunud sookromosoomi ehk inimestel Y-kromosoomiga soo isenditel lühem keskmine eluiga. Teisisõnu, kui inimesel on kaks X-kromosoomi, saab üks neist töö üle võtta, kui teine alt veab. Samuti saab üks kromosoom tasakaalustada teise kahjulikke mutatsioone. Sookromosoomide säärane mõju paistab kehtivat ka teiste loomade puhul.

Hüvasti, munad

Kõik eelnev kokku viib järelduseni, et meestel on paratamatult lühem eluiga kui naistel. Mis aga juhtub, kui meessoo esindajalt osa tema füsioloogilisi meessoo-tunnuseid ära võtta? Teisisõnu, mis juhtub kastreeritud meestega?

Paljudel loomadel viib munandite eemaldamine pikema elueani. Inimese kohta teadaolevate andmete põhjal võib arvata, et inimloom pole kuidagi erinev. Näiteks vaadates Korea eunuhhide ajaloolisi andmeid, ilmneb, et nende eluiga oli teiste meestega võrreldes 14–19 aastat pikem. Samas ei pikenenud kuidagi Itaalia kastraatlauljate eluiga, kuigi selle taga võis olla nende elustiil. 

Nüüd uuris rahvusvaheline teadlasrühm kastreerimise epigeneetilist ehk genoomivälist mõju Merino tõugu kodulammastele (Ovis arise). Selleks panid uurijad esmalt vere ja kõrvakoe proovide põhjal paika lammaste epigeneetilise vananemiskella, mis võis eksida keskmiselt viis kuud siia-sinna. Arvestades, et lammaste keskmine eluiga on 10–12 aastat ja vanim lammas elas pea 23-aastaseks, on saavutatud veapiir üsna väike.

Seejärel uurisid  teadlased kastreeritud isaste ehk oinaste ja kastreerimata isaste ehk jäärade geene, kes olid kronoloogiliselt sama vanad ja kasvasid sarnastes tingimustes. Uurijad märkasid, et enne murdeiga polnud kastreeritud ja kastreerimata isastel mingeid epigeneetilisi erinevusi. Kui aga murdeiga kätte jõudis, vananesid kastreeritud oinad epigeneetilises mõttes jääradest aeglasemalt.

Sealjuures vananesid oinad aja möödudes üha aeglasemalt. Niisiis olid suguküpsed kastraadid oma kastreerimata suguvendadest epigeneetiliselt lõpuks 3,1 kuud nooremad. Mõne aja pärast olid kastreeritud isased selle mõõdupuu järgi samad vanad, kui samal ajal sündinud uted.

Saamaks toimuvast paremini aimu, uudistasid teadlased lammaste DNA erinevaid lõike. Ilmnes, et kastreerimata jäärade DNA-st olid eemaldatud paljud sinna lisatud epigeneetilised markerid ehk need olid hüpometüülitud. Kastreeritud oinastel olid need markerid aga endiselt paigas. Huvitaval kombel on kõnealused markerid tundlikud androgeeni suhtes ehk reageerivad meessoohormoonile.

Niisiis tähendab kastreerimine, et organismis eritub vähem androgeeni. See võib omakorda tähendada, et androgeeni mõjul kistakse paigast vähem epigeneetilisi markereid.

Kõige suuremaid epigeneetilisi erinevusi nähti geenis MKLN1, mis osaleb rakujagunemises ja raku kuju kohandamises väljaspool rakku toimuvaga. Senini ei teata, et see geen mõjutaks kuidagi imetajate pikaealisust. Küll aga mõjutab see ümarussiliigi Caenorhabditis elegans elukaart. 

Uuring ilmus ajakirjas eLife.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: